Nüüd peaks küll kõikidele selge olema, miks venelased Paldiski Põhjasadamas platsi puhtaks lõid: Paldiski Põhjasadam Linnalehes PDF

Eesti Iseseisvuspartei on „n“ arv kordi öelnud, et Venemaa ei tule tagasi tankidega üle Narva jõe („tankistid“ pole siit ära läinudki!). Eile selgus, et nad tulid tagasi kontidega üle Narva jõe. Aleksander Nevski sai pühakuks ja tuntuks Ivan Julma ja Peeter I valitsemisaegadel, ning markeeris Venemaa lääne-pürgimuste õnnestumist. Kondid üle Narva jõe markeerisid sümboolselt niisiis, et Venemaa piir on jõudnud Tallinnani.

Täna sai selgeks, et Venemaa tuleb tagasi ka konsulitega. Homme saab selgeks, et Venemaa tuleb tagasi ... .

EIP teabetoimkond.

01.02.2010

Lugege sedagi, mida kirjutab Eesti Ekspress. NB! Teised allikad Lissini seosele Paldiskiga ei viita!

EIP teabetoimkond, 16.02.2010

15. veebruar 2010, Eesti Ekspress

Kas Vene esimiljardär on seotud Paldiski põhjasadamaga?

Äsja Venemaa rikkurite edetabeli avaldanud äriväljaanne "Finans" paigutas esikohale metallitöösturi Vladimir Lissini, kelle varanduse hindas ajakiri olevat 18,8 miljardit dollarit. Eestis on siin-seal vihjatud Lissini seostele Paldiski põhjasadamaga.

Oligarhide edetabeli koostanud "Finans" imestas isegi, kui oma rikkurite varandust kokku lugedes avastas, et Novolipetski metallurgiatehase omanik Vladimir Lissin, kes ühiskondlikus korras on seotud ka laskespordiga, võttis koha sisse tabeli tipus. Seda ajal, mil metallurgiatööstus ei ela pehmelt öeldes kõige paremaid aegu.

Lissini väidetavad seosed Põhjasadamaga mõjuvad intrigeerivalt. Näiteks osutas Äripäev 2008. aastal, et juba paar aastat on Paldiski põhjasadama omanikuks Hollandi Antillidel Curaçaos registreeritud ettevõte CNP Investments NV, mille kohta 2008 aasta jaanuaris teatasid Vene infokanalid ärimees Vladimir Lissiniga seotud on ühe oma valdusfirma UCL Hoilding BV kaudu omandanud kontrolli CNP Investments NV üle. Kui mõelda, et Põhjasadama üks peremehi Aleksei Tšulets (keda ses kontekstis võiks vaadelda kui Venemaa esimiljardäri esindajat) võttis sel sügisel võimu Paldiski linnas, on siin ainest muidugi mistahes spekulatsioonideks.

Lugege, mis Lätis toimub!!!

Lätis asuv endine nõukogude radarilinnak müüdi enampakkumisel 3,1 miljoni dollari eest vene investorile.
SKRUNDA, Läti - Läti riik müüs nõukogudeaegse salajase radarijaama, koos selle ümber ehitatud, ning peale Läti taasiseseisvumist mahajäetuna seisnud linnaga läinud reedel toimunud enampakkumisel 3,1 miljoni USA dollari eest vene investorile.
Linn, tuntud koodnimega Skrunda-1, majutas külma sõja lõppedes umbes 5000 inimest, kuid seisis peale vene vägede Lätist lahkumist tühjana.
Vene investori esindaja võitis Riias toimunud oksjoni 3,1 miljoni dollarilise ostupakkumisega, teatas Anete Fridensteina-Bridina, Läti erastamisagentuuri esindaja. Tema sõnul osutus ostjaks Vene firma Aleksejevskoje-Serviss.
Pole teada, millised plaanid on ostjal 45 hektari suuruse kinnistu suhtes, mis asub umbes 150 kilomeetri kaugusel Riiast, ning millel paikneb umbes 70 mahajäetud hoonet, muuhulgas mitu kortermaja, koolimaja, kasarmuhoone ning ohvitseride klubi.
Skrunda-1 on 1980-ndatel ehitatud salajane nõukogude sõjaväelinn. Linnas paiknesid kaks hiiglaslikku radarit, mida kasutati kosmoses asuvate
objektidega side pidamiseks, ning võimaliku USA tuumarünnaku avastamiseks. Kõikide NSVL salajaste sõjaväelinnadega sarnaselt hoiduti ka seda linna avalikele kaartidele kandmast, ning linna tähistati koodnimetusega, mis koosnes lähedalasuva linna nimest ning numbrist.
Peale NSVL lagunemist oli taasiseseisvunud Läti huvitatud kõikide NSVL sõjaväebaaside võimalikult kiirest sulgemisest ning vene vägede kiirest lahkumisest. Vene Föderatsiooni Kaitseministeerium pidas siiski Skrunda-1 radaritelt saadavat infot tuumaründe hoiatussüsteemi jaoks endiselt hädavajalikuks, ning sellest tulenevalt püsis Skrunda-1 sõjaväelinnak aktiivsena veel mitu aastat peale ülejäänud vene vägede Lätist lahkumist. Skrunda-1 radarijaama lõpliku demonteerimise üle käisid pingsad nõupidamised Washingtoni ja Moskva vahel.
Üks radarirajatistest - hüüdnimega "Pechora" - oli hiiglaslike mõõtmetega, ulatudes maapinnast 60 meetri kõrgusele. Maikuus 1995 lasti see rajatis tseremoniaalselt õhku USA insenerifirma poolt, ning selle hiiglasliku radarirajatise hävitamiseks kulus terve tonn dünamiiti.
Aastal 1998 lahkusid lõpuks ka viimased Skrunda-1 elanikud, jättes maha sadu tühje kortereid ning tosinaid hooneid. Jutud linna muutmisest lõbustuskeskuseks ei viinud kuhugi, ning kahe aasta eest otsustas Läti valitsus kogu linna enampakkumise korras müüki panna.
Sarmite Stradniece, lähedalasuva Skrunda linna elanik, kiitis endise sõjaväelinnaku müümise mõtet. "Nad peaksid selle koha korda tegema ja laskma inimestel sinna elama asuda". Skrunda-1 sõjaväelinnak asub umbes 5 kilomeetrit Skrunda linnast põhja pool.
Fakt, et linn müüdi vene investorile häirib kindlasti Läti rahvuslasi, kes on umbusklikud vene kapitali suhtes, kuid erastamisega tegelenud Läti riigiametnikud kinnitavad, et müük oli edukas.
"Tehing tõi sisse kümnekordse alghinna," ütles Fridensteina-Bridina, "ning lõpuks võetakse selle linnaga ka midagi ette."
Allikas: http://news.yahoo.com/s/ap/20100205/ap

Soomest tuli ärevusttekitav sõnum (vt näiteks Postimees Online, 30.01.2010: „Soome kinnisvaraturult kadusid vene ostjad“). Nimelt on venelaste huvi kinnisvara vastu Soomes järsult langenud – eelmisel aastal müüdi pea kaks korda vähem objekte kui müüdi 2008. aastal. Uudise kommentaariumis vahetavad mõtteid kaks anonüümset kommentaatorit. Esimene ütleb: „Paistab, et rüssadest ei peeta ka Soomes lugu.“ Teine vaidleb vastu: „Rüssad ei pea Soomest lugu, loll!“ Täpselt nii ta ongi, Soomes tunneb venelane end kehvasti, sest Soome ei ole neile svoi, aga Eesti on. Eesti on neile lausa naša Estonia.

Iseseisvuspartei on aastaid juhtinud tähelepanu sellele, et Eestile suurimaks hädaohuks pole mitte sõjaline hädaoht idast, vaid selleks on Eesti majanduslik lagunemine. Venemaa on kindlalt otsustanud Eesti üles osta käigusoleva projekti 'evropa naš obštši dom' raamides, Vene Föderatsiooni ja EL föderatsiooni liitumise käigus. EIP on juhtinud korduvalt tähelepanu ka sellele, et suur osa meie kinnisvarafirmasid on variisikute vahendusel venelaste omandis. Käsitletud on ka võimalikke rakenduslikke skeeme, vt näiteks kodulehelt 29.07.2008 artiklit: „Indrek Neivelt teel ... .“

Kui kõiki ressursse põletades ja riigi laenukoormust kiiresti tõstes veab praegune riigikogu koosseis ja valitsus välja 2011.a. valimisteni, siis peale valimisi seoses devalveerimisega (pole oluline kas otse või üleminekul eurole) majandus variseb lõplikult ja suuremastaabiline ülesostmine algab. Tõepoolest, Venemaad ja venelasi ei huvita siis enam hirmkallis ja võõras Soome, vaid neid huvitab võileiva hinna eest Eesti enda omandiks vormistada.

EIP teabetoimkond

31.01.2010