"Rahvuslaste pooltund" Nõmme Raadios

103. saade (eetris: 30.08.2010).

Teema: 1. juulil 2010 Tartus tehtud intervjuu Jüri Linaga olukorrast eurotsoonis ja Euroopa Liitu ootavatest suurtest majandus- ja poliitkataklüsmidest. Jahmatavaid fakte eurotsooni riikide majandusseisu kohta ja Lõuna-Euroopas (eriti Kreekas) toimepandud majanduspettuste kohta. Euro võib kaduda hulga varem kui me oskame arvata. Eurole üleläinud Slovakkias on toit neli korda (!) kallim kui oma raha säilitanud Poolas, mistõttu käivad Slovakkia elanikud Poolas karjakaupa süüa ostmas. Miks on Kreeka ja teistegi majandusraskustes olevate eurotsooni-riikide toetamiseks loodud abipaketid mõttetud ja lausa kahjulikud?

Saatejuht: Tõnu Kalvet

102. saade (eetris: 21.06.2010).

Teema: „Kui Iisraeli peaks ootama tõesti häving, siis võiks Eesti püüelda selle poole, et osa sealsetest juutidest õpiksid nüüd usinasti selgeks hoopis eesti keele ja tuleksid siia. Praegu elab Iisraelis ligi 5.7 miljonit juuti. Kui neist 100-200 tuhat asuks ümber Eestisse, õppides enne muidugi usinasti eesti keelt, et uues asupaigas paremini kohaneda ning toime tulla, siis annaks see meie ühiskonnale kindlasti võimsa arengutõuke,“ kirjutas end rahvusliku konservatiivina määratlev publitsist Andres Laiapea internetiportaalis „Terve Mõistuse Sündikaat“ 14. juunil 2010 ilmunud arvamusloos „Iisraeli püsimine ja Eesti poliitika“.

Millised on Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu seisukohad ja sihid pärast 12. juunil 2010 Tartus toimunud suurkogu, kus erakonnale valiti uus juhtkond?

Laupäeval, 26. juunil 2010 kell 13 toimub Võrumaal, Rõuge alevikus ürgse Ööbikuoru nõlval monumendi „Eesti ema“ pidulik avamine.

Julius Kuperjanovi Seltsil on kavas anda 2010. aasta sügisel välja raamat, kus tutvustatakse Kuperjanovit uuest küljest.

Saatekülaline: Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esimees Valdo Paddar.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

101. saade (eetris: 14.06.2010).

Teema: 11. juunil 2010 algas jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir. Üllatav, et maailma jalgpallijuhid valisid selle korraldajamaaks Lõuna-Aafrika Vabariigi, kuigi ses riigis on ülisuur kuritegevus, aidsihaigete ja HIV-positiivsete hulk, riik ise aga on jõudnud lagunemise veerele.

14. juunil 1941 küüditati Eestist Venemaale umbes 10 000 inimest. Suur(em) osa neist suri. Küüditamine sai võimalikuks seetõttu, et eesti rahvas ei sekkunud õigel ajal: ei võtnud Konstantin Pätsi juhitavat poliitklikki maha, kui see 1939. aasta sügisel nn. baasidelepingu sõlmis ja N. Liidu väed Eestisse lubas. 1940. aasta juunipööre ja hilisemad suurküüditamised ning muud okupatsiooniaegsed repressioonid olid kõik juba baasidelepingu loomulik tagajärg.

Poolas jõustus 8. juunil 2010 seadus, mis lubab steriliseerida pedofiilid ja verepilastajad sundkorras.

Rahandusasjatundjad arutlevad juba selle üle, mis saab Euroopa rahandusest pärast euro väga tõenäolist hukku, kirjutas oma juhtkirjas 4. juunil 2010 internetiportaal „Terve Mõistuse Sündikaat“.

Menukas internetiväljaanne „Estland 88“ www.estland88.com kuulutas hiljuti välja ühe huvitava lugejavõistluse, sellel saab osaleda kuni 2010. aasta jaanipäevani.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

100. saade (eetris: 7.06.2010).

Teema: 4. juunil 1920 sõlmiti Trianoni rahuleping, millega rebiti Ungari küljest ära rohkem kui kaks kolmandikku selle riigi territooriumist. Selle kurikuulsa lepingu 90. aastapäeval loodi – ungari rahvuslaste mõjukaima erakonna eestvõttel – Ungari Rahvuskaart. Rahvusaate vaenlased asusid seda ründama juba enne loomist, süüdistades kõnealust erakonda eraarmee loomises. Huvitaval kombel ei julge rahvusaate vaenlased rünnata aga neid ungari rahvuslaste organisatsioone, kes on parlamentarismis juba pettunud ja korraldavad oma liikmetele pidevalt sõjalisi õppusi.

Trianoni rahulepinguga Rumeeniale kingitud Ungari osa – Transilvaania – on pindalalt suurem kui Ungari Vabariik. Transilvaanias asuvas Brassó linnas toimus 19.-23. mail 2010 Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvahelise Assotsiatsiooni (inglise k. lüh. Inter-ASSO) aastakongress. 13.-15. mail 2010 peeti Kiievis legendaarse ukraina matemaatiku Mihhail Kravtšuki mälestuskonverents. Mõlemal üritusel osales ka Mart Niklus.

Saatekülaline: endine poliitvang, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu juhatuse liige Mart Niklus.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

99. saade (eetris: 31.05.2010).

Teema: võõramaalased trügivad Eestisse elama aina innukamalt.
„Venemaalt Eestisse kolib juba viiendat aastat rohkem inimesi kui Eestist Venemaale, kusjuures viimastel aastatel on Eestisse tulijaid sadu inimesi rohkem kui siit minejaid. /-/ Venemaa pole ainus riik, kust Eestisse kiputakse. Eelmisel aastal kolis ka Ukrainast Eestisse neli korda enam inimesi kui Eestist Ukrainasse. Valgevenest, Lätist ja Leedustki tuli Eestisse tunduvalt enam inimesi, kui Eestist sinna läks. /-/ Ent kui uskuda ametlikke andmeid, on positiivne rändesaldo ka Eesti ja selliste riikide vahel nagu Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia või Holland ehk sealt kolis Eestisse enam inimesi kui Eestist sinna,“ kirjutas 27. mail 2010 päevaleht „Postimees“ uudises pealkirjaga „Venemaalt Eestisse kolimine on saanud sisse uue hoo“.

Avakatkend majandusprofessor Ivar Raigi ettekandest „Euroraha ja majanduskriis“, mis kõlas 22. mail 2010 Tallinna Kunstigümnaasiumis toimunud Esimeses Rahvuslaste Kevadkoolis ja milles põhjendatakse veenvalt, miks oleks euro kasutuselevõtt Eestile väga kahjulik.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

98. saade (eetris: 24.05.2010).

Teema: Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel toimus 22. mail 2010 Põhja-Tallinnas I Rahvuslaste Kevadkool. Katse seda nurjata ebaõnnestus. Europarlament võttis 18. mail 2010 vastu otsuse, mille järgi maksab Euroliit igale liikmesriiki saabuvale immigrandile peale 4000 eurot (ligi 63 000 EEK). „Tunnistagem siis endale: meie rahvuse püsimajäämine on praegu Euroopa Liidu liikmena suuremas ohus, kui see oleks meie liikmelisuseta nimetatud organisatsioonis. Tunnistagem endale: meie rahvuse püsimajäämine on praegu Euroopa Liidu liikmena vähemalt sama suures ohus, kui see oli punavene impeeriumi koosseisus. Ja tunnistagem endale: meie rahvuse püsimajäämine huvitab meie nn. iseseisva riigi ametnikke ja poliitikuid umbes sama vähe, nagu huvitas nõukogude kollaborante ja komparteilasi,“ öeldakse internetiportaali „Terve Mõistuse Sündikaat“ juhtkirjas „Tunnistagem endale: meie rahvus on ohus!“ 12. mail 2010. Eesti Iseseisvuspartei korraline üldkoosolek toimub 29. mail 2010 Pärnus, hotelli „Viiking“ saalis ja algab kell 12.00. Samal päeval koguneb Tartus iseseisvuslaste ümarlaud. 2010. aasta 31. maist 2. juunini peab Eestis kolm loengut (vastavalt Tallinnas, Tartus ja Pärnus) Jüri Lina.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

97. saade (eetris: 17.05.2010).

Teema: Eesti Iseseisvuspartei esimehe hinnangul tellis Ühtse Eesti projekti Reformierakond.

Poola president Lech Kaczynski oli saavutanud viimastel aastatel ootamatut edu ja suutnud end Euroopa Liidu föderatiivsuse kasvu pidurdamisel jõuliselt maksma panna. See võiski talle saatuslikuks saada.

President Kaczynski lennuki allakukkumisega 10. aprillil 2010 Smolenski lähistel kaasnes mitugi salapärast asjaolu.

Koolituskeskus Pro Patria korraldab 21. mail 2010 Eesti Rahvusraamatukogus rahvusvahelise konverentsi „Teine Maailmasõda – tegemata järeldused“, kus esineb ettekandega ka endine nõukogude luuraja, pärastine Suurbritannia kirjanik ja publitsist Viktor Suvorov.

Saatekülaline: Marju Toom, poolakate saatusekaaslane (=küüditatu) ja ühtlasi Sihtasutuse „Eesti Represseeritute Abistamise Fond“ juhatuse esimees.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

96. saade (eetris: 10.05.2010).

Teema: 9. maiga seoses on paslik meenutada, et osa Kolmanda Riigi nii väärtuslikust pärandist elas – maskeerituna küll, kuid ikkagi – edasi… Saksa Demokraatlikus Vabariigis (lüh. SDV). Poliitkorrektsetele ega sionistidele ei meeldi SDV kirjaniku, Teises Maailmasõjas noorukina Wehrmachtis sõdinud Dieter Nolli kaheosaline romaan „Werner Holti seiklused“ (eesti keeles ilm. 1967-68. a.), kuna seal olevat ikkagi „pahasid kohti“, ja mitte just vähe. Küllap just seetõttu saigi see teos ilmumisjärgselt eesti noorte seas võrdlemisi populaarseks. Kasulikku, harivat teavet Kolmanda Riigi elu-olu ja sõjaolude kohta pakub see romaan ka tänapäeva ajaloohuvilisele lugejale, kes oskab terasid sõkaldest eraldada. “Kui keegi on natuke ohohh, saad aru, piiratud aruga ja tobedavõitu, nagu tavaliselt enamik ongi, siis on fanaatiline usk päris kasulik abinõu, et teda aiste vahel hoida. Ilma selle usuta vahiks enamus alati metsa poole, sest neil puuduvad sõjalised voorused ja neil pole ka  arusaamist oma kohustest. Kuid  m e i e s u g u n e?  Oletame, et sõda on kaotatud, nii selgesti kaotatud, et isegi pime seda näeb; mina võitleksin ikkagi edasi ilma fanaatilise usuta, ainuüksi sellepärast, et see on sõduri kohus. Midagi muud ma ei tunnista, ja seda polegi olemas. /-/ Sõdur peab võitlema, küsimata, kas sel on mõtet või ei. Sõdur on selleks, et võidelda ja muuks mitte! Sinu usk, mu armas, on pagana ebakindel värk, see võib aia taha lennata ja siis oled sa omadega läbi ja ahmid õhku! Minuga seda ei juhtu. Minu deviisiks on: sõdur peab võitlema. Järelikult – võitleb,” ütles romaani „Werner Holti seiklused“ nimikangelase ülemus, leitnant Gilbert Wolzow. See põhimõte kehtib praegusaja Eestiski, eriti veel eesti rahvuslaste ettevõtmiste puhul.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

95. saade (eetris: 3.05.2010).

Teema: Eesti majanduses on praeguseks toimunud peaaegu kõik need halvad muutused, mis majandusmees Kristjan Lepiku 12. septembril 2003 tehtud ennustuse kohaselt pidanuks Eestit tabama siis, kui 14. septembril 2003 korraldatud rahvahääletusel jäänuks peale Euroopa Liitu astumise vastased. Tsehhi Vabariigis on enamus kodanikest eurole ülemineku vastu, sel seisukohal olijate arv ja osakaal kasvab aasta-aastalt. Saksamaa valitsus- ja riigijuht, 1945. aasta aprilli lõpus Berliinis oma enesetapu lavastanud Adolf Hitler põgenes sama aasta suvel Argentiinasse, seda väga tõenäoliselt USA nõusolekul ja lausa otsesel kaasabil. Kiiruskaamerate süsteem Eesti maanteedel käivitub täielikult alates 10. maist 2010. ERSP tahab 9. mail 2010 korraldada Tartus, Raadi mõisa pargis asuva punamonumendi juures meeleavalduse. Kas seda sel ajal korraldada on ikka mõistlik või olnuks arukam leida mõni teine aeg ja võitlusviis?
Saatejuht: Tõnu Kalvet

94. saade (eetris: 26.04.2010).

Teema: Kaitsepolitsei survel loobus kolm eesti rahvuslaste organisatsiooni (Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Eesti Iseseisvuspartei ja Eesti Rahvuslik Liikumine) oma kavatsusest korraldada 9. mail 2010 Tartus, Raadi mõisapargis asuva punamonumendi juures meeleavaldus. Päevavalgele toodud faktid näitavad, et Saksamaa riigikantsler Adolf Hitler ikkagi ei surnud ümberpiiratud Berliinis 1945. aasta 30. aprillil, vaid pääses sealt põgenema ja elas oma elu lõpuaastad rahulikult Lõuna-Ameerikas. Hitleriga vahetult enne Teise Maailmasõja puhkemist isiklikult kohtunud ja teda intervjueerinud Gunnar Aarma teatas ühes 1992. aastal ilmunud raamatus: „Minu arusaamist mööda ei teadnud Hitler, et 1. septembril [1939] puhkeb maailmasõda, tähendab – tema ei andnud selleks korraldust. /-/ Kes tolleaegset poliitikat vähegi on jälginud – see on minu arusaamise järgi väga markantne näide – sellele ei ole midagi vastu vaielda, sest Hitler oli absoluutselt veendunud, et ta sõda ei võida, kui Inglismaa, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid korraga astuvad tema vastu välja – ja see toimus juba teisel päeval pärast sõja puhkemist. Nii et siin midagi logiseb, midagi, mida siiamaani ei ole avalikkusele teada antud.“ 26. aprillil 2010 saab 50-aastaseks endine Eesti Iseseisvuspartei juhatuse liige, soome päritolu Eesti rahvuslane Risto Teinonen. 1. mail 2010 saab 49-aastaseks Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Aivar Koitla.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

93. osa (eetris: 19.04.2010).

Teema: Eesti Vabaduspartei – Pőllumeeste Kogu ettepanekul korraldatakse Tartus 24. aprillil 2010 Rahvuslaste Ümarlaud. Selle teemaks on 2011. aasta valimiste ettevalmistuste algus. Eesti Rahvusliku Liikumise (lüh. ERL-i) juhtkond ründas eesti rahvuslaste sidemeest. ERL tahab sulanduda erakonda nimega Eesti Kristlikud Demokraadid (lüh. EKD), kuid ERL-i juhatuse liige, üks teenekamaid eesti rahvuslasi Jaan Hatto ei tea sellest midagi, kuna tema kinnitusel arvanud ERL-i juht Martin Helme ta – ERL-i pőhikirja rikkudes – juba veidi enam kui aasta eest selle organisatsiooni juhatusest välja. Jaan Hatto 28. märtsil 2010 Tartus, Langenud Vabadusvőitleja päeva aulakonverentsil tehtud ettekanne „Otsedemokraatiast“. Eestimeelsetel üksikisikutel ja organisatsioonidel tasub kindlasti end kirja panna kodanikualgatuse „Teeme ära!“ tänavustele talgutele.
Saatekülaline: Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Jaan Hatto.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

92. saade (eetris: 12.04.2010).

Teema: Eesti Vabaduspartei – Pőllumeeste Kogu (lüh. EVP-PK) tegi 7. aprillil 2010 üleskutse kőigile eesti rahvuslikele jőududele kandideerida 2011. aasta Riigikogu valimistel ühtse valimisnimekirjana EVP-PK lipu all. Saksamaal loodi ohtlik pretsedent: kohus andis 8. aprillil 2010 loa eirata surnu viimset tahet ja käskis surnu hauda rüvetada. Pőhjus: lahkunu oli SS-veteran, kes oli soovinud, et talle laotataks kirstus peale haakristilipp. Tartus elava läti vabadusvőitleja ning endise poliitvangi Bruno Javoiši tänavusel Jüri Kuke mälestuskonverentsil (28. märtsil 2010 Tartus) tehtud ettekanne „Leegionäride päev Läti Vabariigis“. 5. aprillil 2010 kuulutas Eesti Noorsootöö Keskus ja Eesti Kodu-uurimise Selts välja fotokonkursi „Eesti lipp maailmas“ ja arvutijoonistuskonkursi „Eesti lipp Sinu arvutis“. Sel moel soovitakse panna noori väärtustama Eesti sümboolikat ja märkama rohkem Eesti lipuvärve. Üks seni varjujäänud eestimeelne organisatsioon, Tallinna Bibliofiilide Klubi korraldab 15. aprillil 2010 algusega kl. 17 Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst. 8) rődusaalis oma järjekordse ürituse. Ikka veel saab end kirja panna kampaania „Teeme ära!“ tänavustel talgutel osalemiseks. Eestimeelsetel üksikisikutel ja organisatsioonidel tasuks seda vőimalust kindlasti kasutada.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

91. saade (eetris: 5.04.2010).

Teema: „Eesti on muutunud sotsiaalselt stagneerunuks, sest need, kes peaksid olema ühiskonna eliit, on kujunenud hoopis parasiitlikuks klikiks, kelle heaolu sőltub vőimest konkurendid riigivőimu abil edukalt maha suruda. Praeguse Rootsi pankade ja Euroopa Liidu abil maale toodud neokolonialismi järgmiseks faasiks vőib saada juba neofeodaalsus, kus inimesed on määratud elama selle sotsiaalse staatusega, mis neile sünnil on määratud ja kus ainsaks väljapääsuks on riigist lahkumine,“ kirjutas Eesti Rahvusliku Liikumise (lüh. ERL-i) juht Martin Helme oma 31. märtsil 2010 „Őhtulehes“ ilmunud arvamusloos „Regressi vääramatu vőidukäik“, lőpetades selle paljutähendava tődemusega: ühiskonna mülgastumise ümberpööramine nőuab revolutsiooni ja sedapuhku lihtsalt laulmisest ilmselt ei piisa. ERL tahetakse juba tänavu liita kristlike demokraatidega, et seejärel minna ühiselt 2011. aasta parlamendivalimistele. Mis imenipiga loodetakse seda teha, kui ERL on ometi erakonnaülene organisatsioon ning sinna kuulub mitme partei liikmeid? Rahvuslaste Tallinna Klubi esindaja Tőnu Kalveti 28. märtsil 2010 Tartus, neljateistkümnendal Langenud Vabadusvőitleja päeva aulakonverentsil tehtud ettekanne „Rahvuslaste Tallinna Klubi kui Rävala rahvuslaste varustaja teadmisterelvaga“. 9. aprillil 2010 saab 43-aastaseks IRL-i Rahvuslaste Ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe. 10. aprillil 2010 saab 59-aastaseks Eesti Vabaduspartei – Pőllumeeste Kogu esimees Rein Koch.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

90. saade (eetris: 29.03.2010).

Teema: Sőltumatu Infokeskuse korraldatud lugejaküsitlusel selgus, et 2010. aasta märtsi seisuga on ülekaalukalt kőige rahvuslikum erakond terves riigis Eesti Iseseisvuspartei. Selle küsitluse järgi pidas Eesti kőige rahvuslikumaks erakonnaks Eesti Iseseisvusparteid üle poole, täpsemalt 56,9 % vastajaist. Järgnes Vabaduspartei–Pőllumeeste Kogu 20,6 protsendiga ning Isamaa ja Res Publica Liit 10 protsendiga. 28. märtsil 2010 toimus Tartus juba 14. Langenud Vabadusvőitleja päeva aulakonverents. Seda konverentsi korraldatakse juba algusest peale Tartu ülikooli omaaegse keemiaőppejőu, nimeka teisitimőtleja Jüri Kuke mälestuseks, kes hukkus nőukogude vangilaagris 1981. aastal. J. Kuke kaasvang, praegu Kanadas elav Veljo Kalep väidab, et J. Kuke surma pőhjustasid tegelikult hoopis… eestlased! 1. mail 2010 toimub (juba kolmandat aastat) kampaania „Teeme ära!“ Käesoleval aastal on seal mőtet kaasa lüüa vőimalikult paljudel eestimeelsetel inimestel. Pőhjus:  seekord saab selle kampaania raames ära teha tőepoolest palju vajalikku, käegakatsutavat ja igapidi mőistlikku. Enam pole talguliste loovust kitsendavaid piiranguid. Igaüks saab talgute korras teha tőepoolest seda, mida ise oluliseks peab. 1. aprillist 2010 saavad asjasthuvitatud end internetilehel www.teemeara.ee talgulisteks kirja panna. 1. aprillil 2010 on sünnipäev kahel nimekal eesti rahvuslasel: Eesti Vabaduspartei–Pőllumeeste Kogu aseesimees Tőnu Ojamaa saab siis 66-aastaseks, sama erakonna juhatuse liige, petserimaalaste üks vaimseid juhte Jüri Vaidla aga 63-aastaseks. 
Saatejuht: Tőnu Kalvet

89. osa (eetris: 22.03.2010).

Teema: Läti leegionäride marsil Riias 16. märtsil 2010 olid esindatud ka eesti rahvuslased. Üritusel osales vähemalt 4000, mitte aga kőigest mőnisada inimest, nagu őukonnameedia oli tahtlikult eksitades väitnud. Kord oli majas, ennast antifašistideks nimetavate provokaatorite jőupingutused kaost tekitada nurjati juba eos. Ettevőtmise kordaminekusse andis suure panuse Läti siseminister, mehiselt käitunud proua (!) Linda Murniece. Läti rahvuslased on arengus eestlastest märgatavalt ees; keskmine eestlane on keskmise lätlase kőrval rahvustunde tugevuse osas lausa möku. Miks? Kas Tiit Madissoni keskmise eestlase omast lőunamaisem temperament on ta osalise (25 %) läti päritolu tagajärg? Eesti ja läti rahvuslaste koostöö on alates 2007. aasta suvest üha tihenenud, kuid arenguruumi on endiselt palju. Kahe naaberrahva koostöö on lausa eluliselt vajalik, kuna mőlemal on ühine Surmavaenlane, kelle käepikendused ja sillapead paiknevad vőőrkehana nii Eestis kui ka Lätis. Parim viis, kuidas Eesti-Läti koostöö veelgi tőhusamaks muuta, on ära őppida läti keel. Őnneks on vőimalused selleks täiesti olemas.  
Pildid Läti leegionäride marsist .
Saatekülalised: tänavusel leegionäride marsil ERSP-d esindanud Tiit Madisson ja samal ettevőtmisel Rahvuslaste Tallinna Klubi esindanud Hannes Vanaküla.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

88. saade (eetris: 15.03.2010).

Teema: Eesti Kongressi otsuseid pole siiani ellu viidud, mistőttu Eesti Vabariik on őigusliku järjepidevuse alusel taastamata, ütleb Eesti Vabaduspartei oma 11. märtsil 2010 – Eesti Kongressi 20. aastapäeval – tehtud avalduses. Henn Pőlluaas 6. märtsil 2010 Eesti Rahvusraamatukogus: teispoole ajutist kontrolljoont jäävate alade – Petserimaa ja Narva-taguse – majanduslik väärtus on mitu triljonit krooni. Mart Helme 6. märtsil 2010 Eesti Rahvusraamatukogus: Eestis valitseb pehme totalitarism, Eesti ametkondade hulgas aga salastamismaania. Mida aeg edasi, seda enam sőnu ja väljendeid muutub eesti ajakirjanduse ja Eesti teatmike jaoks tabusőnadeks ja tabuväljenditeks. Millele see viitab? Mart Nikluse sellealane sőnavőtt 12. detsembril 2009 Tallinnas, Okupatsioonimuuseumis peetud konverentsil „Isamaaline kasvatus – mis ja milleks“, kus tähistati Kaitseliidu Lőuna-Eesti malevate häälekandja „Oma Maa“ asutamise 10. aastapäeva.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

87. saade (eetris: 8.03.2010).

Teema: 11. märtsil 2010 möödub 20 aastat Eesti Kongressi avaistungist. Miks ja kuidas Eesti Kongress loodi? Millega Eesti Kongress tegeles ja miks lagunes? Milline on Eesti Kongressi ajalooline tähtsus? 1. aprillil 2010 avaneb Eesti elektriturg 35 protsendi ulatuses. Seetőttu peab u. 300 Eesti ettevőtet hakkama elektrit ostma vabaturult. Mida toob see endaga kaasa tavatarbijale?
Saatekülalised: Eesti Kongressi saadik Valdo Paddar ja energeetikaekspert Harry Raudvere.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

86. saade (eetris: 1.03.2010).

Teema: Eesti kaitseväe üks juhte, kindralleitnant Ants Laaneots pidas 24. veebruaril 2010 üllatavalt eestimeelse kőne, öeldes muuhulgas: „Eesti vajab immuunsüsteemi. Meie rahvuslik psühholoogiline kaitse tuleb üles ehitada laiapőhjalisele ja tugevale alusele. Siis ei lőhu välismőjutused ja kriisid meie sisemist sidet, ühiskonda ja riiki tervikuna halbadel aegadel ära.“ Samal päeval korraldati Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvőttel Tallinna kesklinnas, Tammsaare pargis kőnekoosolek. Kaks näidet sealpeetud kőnedest: Tőnu Kalveti (RTK) ja Robert Villi (ERSP) kőne. 2010. aasta veebruari keskpaiku őukonnameedias levitatud teade Tšehhi Tööpartei keelustamise (lüh. TTP) kohta osutus poolikuks. Nimelt kaebas TTP keelustamisotsuse edasi Konstitutsioonikohtusse ja kavatseb 28.-29. mail 2010 toimuvatel parlamendivalimistel osaleda igal juhul. 1.-3. märtsil 2010 on Eestis ülipőnevate loengutega esinemas Jüri Lina – Rootsis elav eesti kirjanik, ajakirjanik, publitsist ja filmilooja.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

85. saade (eetris: 22.02.2010).

Teema: 22. veebruaril 2010 kl. 15 avati Tallinnas, Kristiine Keskuse aatriumis rändnäitus „Hüvasti, Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas.“ See näitus on avatud ajavahemikul 22. veebruar 2010 – 31. august 2011 ning peatub oma teekonnal kümnes Eesti linnas: Tallinnas, Haapsalus, Kuressaares, Pärnus, Pőlvas, Tartus, Viljandis, Vőrus, Narvas ja Rakveres. Euroopas algab peagi uus jääaeg, selle käigus satub jää alla suurem osa Euroopast, ennustab Horvaatia üks mainekamaid füüsikuid, Zagrebi ülikooli füüsikaőppejőud Vladimir Paar, kes on juba aastakümneid uurinud Euroopa varasemaid jääaegu ja nende tekkepőhjusi. Saksamaa antifašistid alustasid hiljuti sőjakäiku ühe lumememme vastu, kuna nende meelest meenutas see lumememm välimuselt… Adolf Hitlerit! 22. veebruaril 2010 saab 39-aastaseks Eesti Iseseisvuspartei endine esimees Anti Poolamets ning 62-aastaseks väliseesti ajaloolane Olev Ott. 19. veebruaril 2010 toimus Eesti Muinsuskaitse Seltsi peakorteris ülimenukaks osutunud üritus, kus esitleti Olev Oti raamatut „1941. aasta küüditamine Eestis: katse selgitada lünka Rootsi ja Norra kooliőpikutes“ ja ta Arnold Merest pajatava dokumentaalfilmi toorvarianti. Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvőttel toimub 24. veebruaril 2010 algusega kl. 12 Tallinna kesklinnas, Tammsaare pargis kőnekoosolek. Samal päeval kl. 17 korraldab ERSP kohalik allorganisatsioon Tartus, „Vanemuise“ teatrimaja lähikonnas, kaubamaja vastas haljasalal protestipiketi nimetusega: “Ärge mőnitage puudustkannatavaid rahvuskaaslasi!” Kohapeal tegutseb “Teise Eesti supiköök”, kus kohaletulnuile pakutakse maitsvat hernesuppi. Mille üle saaks eestlane praegusajal, mil kőik tundub allamäge minevat, uhkust tunda?  Küllap eelkőige selle üle, et oleme siiski vastu pidanud kőikidele ränkadele rünnakutele, mis viimase 15 aasta jooksul on rahvusriigi lagundamiseks, üldse eesti rahvuskehandi kahjustamiseks tehtud.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

84. saade (eetris: 15.02.2010.)

Teema: eesti rahvast kahjustab oluliselt üks eesti noorte hulgas nakkushaigusena leviv omadus – rahvuslik mälukaotus. „Ei taha olla Kassandra, s.t eesseisvate hädade ettekuulutaja rollis, aga lisaks kasinast sigivusest tulenevale väljasuremisohule ähvardab meie rahvast veel üks totaalne oht – mälukaotus. Tavaliselt, puht füsioloogiliselt peaks see olema vanurite probleem. Tänapäeva kapitalistlikus ja justkui edukas IT-Eestis kannatavad mälukaotuse all aga meie noored,“ kirjutas nädalalehes „Eesti Ekspress“ 2006. aasta 21. septembril ilmunud loos „Rahvuslikust mälukaotusest“ professor Eduard Tinn. Ta kirjeldas seda haigust ja pakkus välja ka sobiva ravi. Üheks eesti noorte rahvusliku mälukaotuse ravijaks on ka Eesti Muinsuskaitse Selts. See organisatsioon korraldab alates 2007. aastast fotokonkurssi noortele, kes oma kodukohas midagi huvitavat on märganud. Konkurss toimub tänavugi, vőistlustöid saab esitada kuni 31. märtsini 2010. Rahvuslikku mälukaotust aitab oma teostega ravida ka Göteborgis elav ja töötav eesti ajaloolane Olev Ott, kes on üheaegselt ajalooőpetaja, kirjanik, teadlane ja filmilavastaja. 15. veebruaril 2010, vaid tunnijagu pärast Tallinna saabumist, andis O. Ott intervjuu „Rahvuslaste pooltunnile“ ja pajatas oma dokumentaalfilmist, mis käsitleb küüditajana kurikuulsaks saanud Arnold Mere elu.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

83. saade (eetris: 8.02.2010).

Teema: 2009. aastal moodustati Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon – Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK). RTK üheks olulisemaks eesmärgiks on rahvuslaste varustamine teadmisterelvaga, s.t. nende harimine. Üleüldise ajuloputuse ajastul on ülioluline hoida inimeste vaim virgena. Klubiliikmete hulka kuulub eestimeelseid inimesi mitmest erakonnast, aga ka parteituid. RTK korraldas 2009. aasta 1.-2. augustil Esimese Rahvuslaste Suvekooli ning 2010. aasta 23. jaanuaril Esimese Rahvuslaste Talvekooli. Huvi RTK tegevuse vastu kasvab pidevalt, kuigi RTK liikmed hoiduvad oma organisatsioonile suurt reklaami tegemast. Üha rohkem külastatakse ka RTK kodulehekülge www.rahvuslasteklubi.org .
Saatekülalised: Rahvuslaste Tallinna Klubi liikmed Jaan Hatto, Enn Ellandi ja Raiko Valge.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

82. saade (eetris: 1.02.2010).

Teema: 2. veebruaril 2010 on Tartu rahulepingu 90. aastapäev. Tartu rahvuslane Osvald Sasko kirjutas 24. novembril 2009 Tartu rahu küsimuses Ene Ergmale kirja, kuid Riigikogu esimees Ergma ei vaevunud vastamagi. 71-aastane Tartu pensionär, Vabadussőja Mälestiste Hoidmise Seltsi esimees Enn Voika on pannud mängu oma mitme kuu pensioni, et korraldada lastele Tartu rahu tutvustavaid üritusi. Kuid Voika seda väljaminekut ei kahetse, kuna Eesti riik on talle kallim kui see raha. Tartu rahu 90. aastapäeva tähistamiseks korraldati Tartus üle kümne ürituse. Olulisimat neist, iga-aastast kőnekoosolekut Vanemuise tänaval, „Tartu rahu maja“ juures on juba pikki aastaid korraldanud Tartu Rahvuslaste Klubi ja Eesti Vabaduspartei (varasema nimega: Pőllumeeste Kogu). Mis on kavas 2010. aasta kőnekoosolekul? Kuidas suhtub Tartu rahulepingusse nimemuutusejärgne Eesti Vabaduspartei?
Saatekülaline: Eesti Vabaduspartei (endise nimega: Pőllumeeste Kogu) esimees Rein Koch.
Saatejuht: Tőnu Kalvet.

81. saade (eetris: 25.01.2010).

Teema: 11. jaanuaril 2010 lőhkus välisukse luku ära ja tungis tuntud rahvuslase Jüri Liimi majja Pőhja-Tallinnas kümmekond venelast ning asus seal omavolitsema. Väidetavalt remonti tegema tulnud mehed kukkusid seal hoopis laamendama, samuti paigaldasid omavoliliselt ning tule- ja eluohtlikul viisil elektrijuhtme, hakates elektrit varastama. J. Liimi ja samas majas tegutseva korea restorani „Ariran“ elektrijuhtmed lőigati selle operatsiooni käigus läbi. Nii politsei, „Eesti Energia“ kui ka Pőhja-Tallinna Valitsus ilmutab juhtunu suhtes suurt ükskőiksust. Kőigi märkide kohaselt on tegemist Vene kapitali katsega tungida vargsi, kuid samas vahendeid valimata siinsele kinnisvaraturule ning keskerakondliku linnavalitsuse osalusega selles mahhinatsioonis. Seaduserikkumiste, sealhulgas linnavőimu enese (!) toimepandud seaduserikkumiste arv on selleks liiga suur, et olla puhtjuhuslik.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

80. saade (eetris: 18.01.2010).

Teema: maakoolide arvu vähendamist on kombeks pidada ainult halvaks, kuid sel on lähemal vaatlemisel ka hea külg: käitumishäiretega ja vähetaiplikud őpilased, kes pőhikooli ajal őpetajaid terroriseerivad ning oma vähese őpitahtega „silma paistavad“, ei pääse niisama lihtsalt gümnaasiumi ega ülikooli. Ilmekas näide selle nähtuse kohta on Harjumaal asuv Ääsmäe pőhikool. Sääraseid koole on Eestis hulgaliselt aga teisigi.
Saatekülaline: elupőline őpetaja Nady Vest, kes on juba aastakümneid koolitanud nii lapsi, noori, tudengeid kui ka täiskasvanuid, s.h. väliseestlasi ja mitte-eestlasi.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

79. saade (eetris: 11.01.2010).

Teema: 2009. aasta jőulude ajal kuulutati Eestis välja ennustusvőistlus „Jőuluks koju!“ Kas Afganistanis ja Iraagis viibivad eestlased on okupandid vői mitte? Mis on Afganistani- ja Iraagi-operatsiooni tegelik eesmärk?
Saatekülalised: Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Alar Ehala ning Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Mati Kruusimäe.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

78. saade (eetris: 28.12.2009.)

Teema: 23. detsembril 2009 suri ootamatult, kőigest 47-aastasena Aavo Savitsch – üks viimase kahe aastakümne väljapaistvamaid eesti rahvuslasi. Mis annab Nőmme Raadio töötajatele jőudu jätkata pealtnäha väga ebavőrdset vőitlust? Teadmistega relvastatud inimene on kaasaja maailmas tugevam kui teadmistega relvastamata inimene. Mida paremini on inimene teadmistega varustatud ja mida taiplikum ta on, seda raskem on temaga manipuleerida. Ja vastupidi, mida rumalam ja taipamatum on inimene, seda kergem on temaga manipuleerida. „Unistavale noorusele“ pakub kaasaeg peamiselt kahte elulaadi, ent tegelikult pole neist kumbki inimesele päriselt ligitőmbav ega usutav.
Miks?
Saatejuht: Tőnu Kalvet.

77. saade (eetris: 21.12.2009).

Teema: seagripivaktsiinil on nii ohtlikud kőrvalmőjud, et sel pőhjusel ei taha ennast lasta vaktsineerida ei Tšehhi ega Slovakkia arstid. Seagripivaktsiini tootev firma on teinud kőik endastoleneva, et muuta vaktsineerimise tagajärjel tervisekahjustusi saanud inimestel hüvituse saamine nii raskeks kui vőimalik. Oma lapsi pole julenud seagripi vastu vaktsineerida lasta isegi USA president Barack Obama. Nőmme Raadio agentide vőrgustikku kuuluv agent Cipollino kirjutas Nőmme Raadiole ja selle kuulajatele reipa jőulutervituse.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

76. saade (eetris: 14.12.2009).

Teema: Vene-Saksa gaasitoru tulek Eesti „nina alla“ võib tähendada Eestile sõda, väidab oma hiljutises kirjatükis iseseisvuslane Jaan Hatto. Kopenhaagenis 7. detsembril 2009 alanud ÜRO kliimakonverentsi lõppedes saab soodsaimad tegutsemisvõimalused ilmselt Seitsmekümne seitsme grupp – Hiina juhtimisel toimiv riikide rühmitus, kuhu kuuluvad saasteküsimustes ühisarvamusel olevad arengumaad, ennustab Linnamuuseumi Klubi juht Jüri Ott oma värskeimas artiklis „Ilmast ja Kopenhaageni kliimakonverentsist“. Legendaarne vabadusvõitleja, Eesti Mereakadeemia õppejõud Kalju Mätik rääkis 12. detsembril 2009 Tallinnas Okupatsioonimuuseumis korraldatud konverentsil rahvuslikust kasvatusest, ajakirjanduse tasakaalustamatusest ja Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise arenguloost. Mainitud konverents korraldati Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevate häälekandjaks oleva ajalehe „Oma Maa“ 10. aastapäeva tähistamiseks.
Saatejuht: Tõnu Kalvet 

75. saade (eetris: 07.12.2009).

Teema:  Tallinna võimude kavandatav maksutõus on täiesti loomulik, sest – 2009. aasta oktoobri keskpaiku toimunud kohalike valimiste põhjal otsustades – enamus tallinlasi toetab seda. Muidu poleks nad ju Keskerakonna poolt hääletanud. Keskerakonda toetasid oma tegevusega, õigemini tegevusetusega needki tallinlased, kes väidavad end küll Keskerakonna vastu olevat, kuid jätsid kas laiskusest või lollusest valima minemata. 30. novembril 2009 möödus Soome Talvesõja algusest 70 aastat. Selle sõjaga seoses on ikka veel käibel stereotüüpe. Mõtleval inimesel tasub neid märgata ja neist vabaneda. Poola riik andis 2009. aasta novembris neljale tuntud Eesti ühiskonnategelasele tähtsa ordeni. Neljast ainsana sai seda Varssavisse vastu võtma minna ajakirjanik ja tõlkija Valeri Kalabugin. Mille eest see autasu anti ja mida huvitavat sel Poola-reisil juhtus?
Saatekülaline: vabakutseline ajakirjanik ja tõlkija Valeri Kalabugin.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

74. saade (eetris: 30.11.2009).

Teema: kõigi aegade andekaim eesti lendur Peeter Olt oli ennesõjaaegses Eesti Vabariigis väga tuntud, kuid taasiseseisvumisjärgses Eestis tuntakse teda ülivähe. Isegi ta haud Tallinnas, Rahumäe kalmistul on tähistamata. Mis tegi Oldist väljapaistva lenduri ja luuraja, kes – juba Briti krooni alamana – valmistas sõjajärgsetel aastatel Nõukogude julgeolekuteenistusele väga palju peavalu?

Saatekülalised: Eesti Iseseisvuspartei juhatuse esimees Peeter Paemurru ja Eesti Iseseisvuspartei liige Tarmo Laasi.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

73. saade (eetris: 23.11.2009).

Teema: Eestist on taasiseseisvumisjärgsel ajal lahkunud vähemalt Viljandi linna jagu inimesi. Välismaale minejaid on endiselt rohkem kui Eestisse naasjaid. Kahjuks on lahkujate hulgas suures enamuses just eestlased. Väga paljud lahkujad on noored, parimas tööeas inimesed. Mida olukorra parandamiseks ette võtta? Lahenduste leidmiseks korraldas Eesti Koostöökogu 20. novembril 2009 Tallinnas, „Olümpia“ hotellis konverentsi „Kas noortel on Eestis kohta?“. Ühe neljast konverentsi töörühmast moodustasid rahvuslased. Konverentsil juhtus oodatu kõrval ka nii mõndagi üllatavat. Mida nimelt ja miks?
Saatekülalised: kaks konverentsil „Kas noortel on Eestis kohta?“ rahvuslaste töörühma kuulunud isikut – Aivar Koitla (Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige) ja Henn Põlluaas (Eesti Demokraatlik-rahvuslike Jõudude Koostöökoja esimees).
Saatejuht: Tõnu Kalvet

72. saade (eetris: 16.11.2009).

Teema: Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest möödus 16. novembril 2009 kakskümmend üks aastat. Oma suveräänsusdeklaratsiooni vajaks hädasti ka nüüdne Eesti, sest nagu 1988. aastal, nii pole ka 2009-ndal Eestis ülimuslikud enam Eesti seadused. 7. novembril 2009 Nõmmel taasasutatud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lüh. ERSP) tegi kolm päeva hiljem oma esimese taasasutamisjärgse pöördumise, seal juhitakse tähelepanu Eesti riiki praegu räsiva kriisi erakordsele ohtlikkusele ja pakutakse kriisist väljatulekuks igati asjalikke lahendusi. 14. novembril 2009 sai 65-aastaseks üks oluline, kuid just seetõttu mahavaikitud dokument – koondnime „Praha manifest“ kandev Venemaa Rahvaste Vabastamise Komitee manifest kõigile kaasmaalastele. Selle eelloost ja taustast on huvitavalt kirjutanud dokumendi eesti keelde tõlkija, Viimsi kooliõpetaja Andrus Kalvet. 18. novembril 2009 pidi Toompeal toimuma suur põllumeeste meeleavaldus. Miks otsustas seda aktiivselt toetada ERSP?
Saatekülaline: Tiit Madisson.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

71. saade (eetris: 9.11.2009).

Teema: „vaikiv ajastu“ on Eestis tagasi. Eesti „vaba ja sõltumatu“ ajakirjandus on enamasti võimude kontrolli all. Ajakirjanike rahvusvahelise organisatsiooni „Piirideta Reporterid“ 2009. aasta oktoobris avaldatud aastaaruandes hinnatakse sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse seisu Eestis küll täitsa heaks (Eesti on vastavas edetabelis 175. riigi hulgas kuuendal (!) kohal), kuid seda kahel põhjusel: 1) mujal on olukord reeglina veelgi halvem ja 2) ei tunta Eesti tegelikku olukorda. Eesti ühiskonda aitaks umbsest seisust välja saada kodanikuaktiivsuse märgatav tõus, seda eeskätt kodanikuühenduste kaudu. Seni oma kodanike poole tagumikuga olev riik tuleb pöörata kiiremas korras oma kodanike poole näoga. Kuidas seda kõige tõhusamalt teha? 7. novembril 2009 Nõmmel taastatud ERSP ühel juhatuseliikmel, Robert Villil on vastused sellele küsimusele olemas.
Saatekülalised: Robert Vill ja Roman Ubakivi.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

70. saade (eetris: 2.11.2009).

 Teema: Tiit Madissoni peavad stereotüüpselt mõtlevad, väheharitud inimesed lausa elukutseliseks rahvuslaseks, kelle kogu elu sisu seisnevatki vaid mitmesuguste ürituste korraldamises ja võimude arvustamises. Tegelikkus on aga hoopis teine – T. Madisson on olnud Eesti taasiseseisvumisjärgsetel aastatel ettevõtja, talunik, riigiametnik, katusepanija, vallavanem, kirjanik ja (raamatu)kirjastaja. Ta on kirjutanud selle aja jooksul üheksa (!) raamatut, millest nii mõnigi on tõusnud raamatumüügi edetabelis kõrgele kohale. Kuidas ta seda kõike on jõudnud?
Saatekülaline: tuntud ühiskonnategelane Tiit Madisson.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

69. saade (eetris: 26.10.2009).

 Teema: Briti Rahvuspartei toetajaskond kasvas hüppeliselt pärast BBC menukat poliitikateemalist telesaadet „Küsimuste tund“ (inglise k. „Question Time“) 22. oktoobril 2009. Budapestis loodi 2009. aasta 24. oktoobril Ungari rahvuslaste mõjukaima erakonna, Liikumise Parema Ungari Eest algatusel Euroopa rahvuslaste uus katusorganisatsioon – Euroopa Rahvuslike Liikumiste Liit. Õukonnaajakirjanduses ja klikipoliitikute hulgas tekitas see sündmus hirmu ja pahameelt, korralikes inimestes aga rõõmu ja rahulolu.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

68. saade (eetris: 19.10.2009).

 Teema: 18. oktoobril 2009 toimunud kohaliku omavalitsuse valimistel eelistasid valijad eestimeelsetele jõududele klikiparteisid. Miks?
Saatekülaline: Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Mati Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

67. saade (eetris: 12.10.2009).

66. saade (eetris: 05.10.2009).

 Teema: Eesti Pimedate Liidu Ühendpuhkpilliorkester sai 2009. aasta septembris 30-aastaseks. Ülevaade tähelepanuväärsematest verstapostidest orkestri senisel eluteel. Miks mängib pimedate orkestris meelsasti ka nägijaid? 10. oktoobril 2009 on Nõmme Kultuurikeskuses orkestri juubelikontsert. Miks just seal? Mis muudab pimedatele muusikutele selle paiga nii eriliseks?
Saatekülalised: Eesti Pimedate Liidu Ühendpuhkpilliorkestri veteranid, seal algusest peale kaasa löönud liikmed – dirigent Vello Loogna, kroonik Ulme Vart ja pime klarnetimängija Vello Vart.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

65. saade (eetris: 28.09.2009).

 Teema: 18. oktoobril 2009 toimuvad Eestis kohalike omavalitsuste valimised. Tallinnas esindab eestimeelsete valijate seisukohti ainult üks poliitjõud – valimisliit „Alternatiiv“. (Koduleht: www.alternatiiv.org .) Millised seisukohad on ühel selle valimisliidu nimekirjas Põhja-Tallinnas kandideerival põlisel põhja-tallinlasel?
Saatekülaline: Kopli Seltsi aseesimees, valimisliidu „Alternatiiv“ nimekirjas Põhja-Tallinnas kandideeriv Arvi Vain (kandidaadinumber: 835).
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

64. saade (eetris: 21.09.2009).

Teema: 2009. aasta oktoobris toimuvateks kohalike omavalitsuste valimisteks moodustasid Tallinna eestimeelsed poliitjõud valimisliidu „Alternatiiv“, mille asutas kolm erakonda (Eesti Iseseisvuspartei, Põllumeeste Kogu) ja mille nimekirjas kandideerib tervelt viie (!) erakonna esindajaid. Milliseid hinnangu annab Tallinnas toimuvale ning milliseid lahendusi pakub valimisliidu „Alternatiiv“ esinumber Haaberstis ja Nõmmel?
Saatekülalised: valimisliidu „Alternatiiv“ esinumber Haaberstis – Jüri Böhm – ja sama valimisliidu esinumber Nõmmel – Vaikus Jõgisu.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

63. saade (eetris: 14.09.2009).

 Teema: 2003. aasta 14. septembril Eestis läbiviidud rahvahääletusel Euroopa Liitu astumise küsimuses rõhusid võimurid rahva hirmudele ja teadmatusele ega kohkunud tagasi ka otsese vale kasutamise ees. Praeguseks on täitunud väga paljud ennustused, mis eurovastased tookord tegid, ometi katsutakse seda asjaolu maha salata. Iseseisvuslased korraldavad alates 2004. aastast igal aastal selle rahvahääletuse aastapäeval Tallinnas Vabaduse väljakul piketi. Tänavu oli selle korraldajaks Rahvuslaste Tallinna Klubi.
Saatekülaline: Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Feliks Saarevet.
Saatejuht: Jaan Hatto.

62. saade (eetris: 7.09.2009).

 Teema: „arenenud lääneriikides“ kasutatakse rahva üle kontrolli saavutamiseks mürgiseid aineid sisaldavaid, tervisele kahjulikult mõjuvaid toiduaineid ja arstimeid. Nende järk-järguline mõju muudab rahva juhmiks ja analüüsivõimetuks. Järjekordne rünnak rahva tervisele tuleb nii-öelda seagripi ehk uue gripi vastu võitlemise ettekäändel – selle haiguse vastane vaktsiin ise on haigusest endast kordades ohtlikum, sisaldades niihästi mürkaineid (näiteks elavhõbedat) kui ka elavat (!) viirust. Prantsusmaal muudeti hiljaaegu rahva kaitsepookimine seagripi vastu sisuliselt kohustuslikuks. Ameerika Ühendriikide valitsus on varunud tohutul hulgal laibakotte… Sellest ja paljust muustki pajatab äsja trükivalgust näinud raamat „Varjatud tervise valem“, mille autor on Jüri Lina – tuntud väliseesti publitsist, ajakirjanik, filmilavastaja ning kirjanik.
Saatekülaline: Jüri Lina.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

61. saade (eetris: 06.07.2009).

Teema: Euroopa Komisjon tahab Euroopa Liitu ebaseaduslikult saabunud sisserändajaid liikmesmaade vahel "õiglasemalt ja ühtlasemalt" jaotada. Eesti siseministeerium valmistubki juba massiliseks sisserändeks. Mida kohanemisvõimetute isikute massiline sisseränne Eestile põhjustada võib? Ukraina Juudikomitee on vastu Ukraina valitsuse kavatsusele taasalustada kriminaaljuurdlust 1930-ndate suure näljahäda olulisemate kavandajate ja läbiviijate vastu, kuna nende hulgas olevat "liiga palju" juudi nimega isikuid.
Saatekülaline: Mati Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

60. saade (eetris: 29.06.2009).

Teema: Euroopa Liidu ja Venemaa energiapoliitika enne ja pärast 2009. aasta Europarlamendi valimisi. Kuidas see mõjutab majanduskriisis olevat Eesti riiki? Kuhu tuleks Eestil suunata oma pilk? Millised on Eesti võimalikud trumbid?
Saatekülaline: Linnamuuseumi Klubi juht Jüri Ott.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

59. saade (eetris: 15.06.2009).

Teema: mis on geopoliitika? Miks on Eestis sellega häbiväärselt vähe tegeldud? (Näiteks on eesti keeles ilmunud ainult üks tõsiseltvõetav geopoliitika-alane raamat – Vello Leito teos "Eesti ja geopoliitika", mida kasutatakse ülikoolides lausa õpikuna.) Millised võimalused on maailma mõjukamate geopoliitiliste subjektide (USA, Venemaa, Hiina, osalt ka Euroopa Liit) vahelises mängus Eestil? Miks puudutab geopoliitika tegelikult iga inimest, ka sellist, kes selle vastu üldse huvi ei tunne?
Saatekülalised: Roman Ubakivi ja Vello Leito.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

58. saade (eetris: 08.06.2009).

Teema: ööl vastu 8. juunit 2009 selgus, et Euroopa Parlamenti oli Eestis valimas käinud 4624 inimest vähem kui oli antud hääli. Vabariiklik Valimiskomisjon saatis Euroopa Liidule valimistulemuste kohta teistsugused (loe: eksitavad) andmed kui Eesti avalikkusele: Keskerakond olevat võitnud kahe asemel kolm saadikukohta, üksikkandidaat Indrek Tarand jäeti aga üldse mainimata. Kas see tähendab, et I. Tarand astus ööl vastu 8. juunit Keskerakonda? Miks kujunes valimiste käik ja tulemus just selliseks nagu kujunes? Mis ja kes seda mõjutas(id)? Kuidas see mõjutab Eesti poliitikamaastikku. Üle-euroopaline erakond Libertas tegi sisuliselt valimiste eelõhtul (3.-4. juunil 2009) toetusavalduse Simon Wiesenthali Keskusele ja sai viimaselt selle eest kohe ka kiita. Millist vastulööki Eesti võimuritele kavandab Eesti Iseseisvuspartei?
Saatekülalised: Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

57. saade (eetris: 01.06.2009).

Teema: kelle poolt saab eesti- ja iseseisvusmeelne inimene hääletada pärast Eesti Iseseisvuspartei kõrvalejäämist 2009. aasta Europarlamendi valimistelt? Millised on teised, peaaegu sama sobivad kandidaadid? Mis on nende põhimõtted ja tugevamad küljed?
Saatekülalised: Euroopa Parlamendi kandidaadid Kalju Mätik (Põllumeeste Kogu), Jüri Estam (Libertas Eesti Erakond) ja Martin Helme (üksikkandidaat).
Saatejuht: Tõnu Kalvet

56. saade (eetris: 25.05.2009).

Teema: kuidas õnnestus Eesti Rahva Tänumedali algatanud rahvuslaste organisatsioonil, Vabal Sõltumatul Kolonnil nr. 1 saavutada võimuritega nii hea läbisaamine ilma oma põhimõtetest vähimalgi määral taganemata?
Saatekülaline: Vaba Sõltumatu Kolonni nr. 1 administraator Aavo Savitsch.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

55. saade (eetris: 18.05.2009).

Teema: Kas kriisiaja rahvuslus on teistsugune kui rahulikuma aja rahvuslus? Kes on eesti rahvuslaste vaenlased ja kes liitlased? Miks Riigikogus pole pärast 1995. aastat enam ainsatki eestimeelset erakonda? Mida tuleks rahvuslastel edu saavutamiseks teha?
Saatekülalised: Roman Ubakivi ja Indrek Schwede.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

54. saade (eetris: 11.05.2009).

Teema: Kreekas tühistati äsja riigi ajaloo esimesed kaks omasooliste abielu. Kõnealused „abielupaarid“ kavatsevad aga otsuse edasi kaevata, vajadusel minna protsessimisega välja kas või Euroopa Inimõiguste Kohtuni. Euroopa Parlament (lüh. EP) muutis oma kodukorda, et EP järgmise koosseisu avaistungit ei pääseks juhatama EP vanim saadik – 81-aastane prantsuse rahvuslane, oma otseütlemise poolest tuntud Jean-Marie Le Pen. Eurokraatide ülbe ja halvustav suhtumine 81-aastasse vanainimesse näitab ilmekalt, millised on meile propageeritavad „euroopalikud väärtused“ tegelikult. Slovakkia rahvuslased korraldavad 16. mail 2009 Lõuna-Slovakkias, Košice linnas kapitalismivastase rongkäigu. Miks Eesti juhtkonna poliitika on venemeelne ja üldse selgrootu? Mis aitaks sellest üle saada?
Saatekülaline: Vaikus Jõgisu.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

53. saade (eetris: 4.05.2009).

Teema: Eesti Iseseisvuspartei juhtis tähelepanu president Toomas Hendrik Ilvese 1. mail 2009 peetud, mõttetalgutele „Minu Eesti“ pühendatud kõnes esinevatele eksimustele ja lausvaledele. USA missiks tohib saada vaid omasooiharuse pooldaja, selgus 2009. aasta USA missivalimistel. Lõuna-Korea kohus vabastas mehe, kes oli juba mullu ennustanud USA rahanduskriisi, kuid tookord paanikatekitamissüüdistusega vahi alla võetud. Albaanias lasti oma kodumaja ees maha riigi mõjukuselt teine opositsioonipoliitik. Kaks eesti vabadusvõitlejat, Mart Niklus ja Kalju Mätik käis 2009. aasta aprilli algupäevil Albaanias tugevdamas sidemeid Euroopa rahvuslastega – just siis toimus Tiranas üleeuroopaline rahvuslaste üritus, endisi poliitvange ja kommunismiohvreid ühendava INTER-ASSO aastakoosolek. Mida seal tehti? Mida huvitavat on eestlasel Albaanias vaadata-avastada? Kuidas toimib Albaania kui rahvusriik (põliselanike osakaal üle 90 protsendi)? Vladimir Putini partei, „Ühtne Venemaa“ võidakse vastu võtta Euroopa Rahvaparteisse. Eesti 2007. aasta esirahvuslane Jüri Böhm koostas 2009. aasta 9. mai saabumise eel hoiatava üleskutse.
Saatekülaline: endine poliitvang Mart Niklus.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

52. saade (eetris: 27.04.2009).

Teema: Eesti Rahvuslik-Konservatiivne Liit (lüh. ERKL) korraldas 23. aprillil 2009 Eesti Rahvusraamatukogus konverentsi. Kuidas seda hinnata? Eesti Rahvusliku Liikumise juht ja internetiportaali „Terve Mõistuse Sündikaat“ (lüh. TMS) toimetaja Martin Helme rääkis ERKL-i jüripäevakonverentsil palju ilusaid ja õigeid sõnu, kuid oli ometigi kolm kuud varem, 12. jaanuaril 2009 TMS-is ilmunud juhtkirjas õigustanud Gaza sektoris elavate süütute eraisikute (ka laste, naiste ja vanurite) mõrvamist ja nimetanud Iisraeli sõjaväe sellist käitumist paratamatuks. 2009. aasta juunikuistel Europarlamendi valimistel Libertas Eesti Erakonna esinumbrina kandideeriv Jüri Estam kutsus 28. märtsil 2009 Tartus, Jüri Kuke mälestuskonverentsil peetud kõnes korduvalt üles Euroopa Liidust välja astuma. Miks taastati 2009. aasta aprilli algul Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (lüh. EVKL)? Mis on EVKL-i põhimõtted ja eesmärgid? Keda EVKL esindab?
Saatekülaline: Andres Raid, EVKL-i pressiesindaja.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

51. saade (eetris: 20.04.2009).

Teema: Eesti juhtkond suutis riigi majanduse ja rahanduse hoida korras isegi ajal, mil terve riigikassa mahtus rahandusministri taskusse (=Vabadussõja ajal, kui Eestil polnud veel põhiseadustki), kuid ei suuda seda teha praegusajal, selgus akadeemik Endel Lippmaa loengust, mis toimus Linnamuuseumi Klubis 2009. aasta 16. aprillil kl. 18 ja käsitles eeskätt gaasijuhet „Nord-Stream“. Poola rahvuslased korraldasid 2009. aasta märtsi lõpupäevil Lääne-Poolas, Krzyžovi linnas mitme riigi rahvuslaste (Poola, Saksa, Valgevene, Vene, Eesti) ühisürituse, kus Eestit esindas, ettekandega esines ja teiste maade rahvuslastega tehtava koostöö asjus kuulas maad vabadusvõitleja Kalju Mätik.
Saatekülaline: endine poliitvang, vabadusvõitleja Kalju Mätik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

50. saade (eetris: 13.04.2009).

Teema: kodanikuliikumise "Meie Eesti" enese ja ta 1. mail 2009 korraldatavate, umbes sadat tuhandet inimest hõlmavate mõttetalgute TEGELIK olemus. Lähema pooleteist aasta jooksul võib Eestis valitsev kriis teravneda niivõrd, et sotsid eesotsas siseminister Jüri Pihliga peavad paremaks kehtestada üleriiklikult erakorraline seisukord. Sisuliselt oleks tegemist riigipöördega. NB! Euroopa Liidu juhtkonna heakskiidul toimepandava riigipöördega.
Saatekülaline: Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

49. saade (eetris 06.04.2009).

Teema: Milanos toimus 5. aprillil 2009 Euroopa rahvuslaste tippkohtumine, kus arutati, kuidas teha senisest tõhusamalt koostööd rahvusaate vaenlaste vastu. Ürituse korraldas mõjukas Itaalia rahvuslaste organisatsioon „Uus Jõud“ (itaalia k. Forza Nuova), kel on oma saadik Euroopa Parlamendiski. 28. märtsil 2009 Tartus peetud Jüri Kuke 13. mälestuskonverentsist osavõtjad tegid pöördumise Eesti valitsusele, milles nõudsid Tallinna koolipoiss Sergei Metlevi suguste eestimeelsete muulaste tunnustamist ning eestivaenulike muulaste karistamist ja riigist välja saatmist. Pöördumisega liitus Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Rahvuslik Liikumine, Eesti Vabaduspartei (endine Põllumeeste Kogu), Noorteühing Avatud Vabariik ja Akadeemiline Mälestuskeskus HEREDITAS. 2. aprillil 2009 Läti pea- ja siseministrile saadetud lätikeelses kirjas nõudis Eesti Iseseisvuspartei selgitust, miks oli saadetud 16. märtsil 2009 Eesti-Läti piirilt tagasi eesti rahvuslaste nelja organisatsiooni – peale EIP veel klubi „Wiking-Narva“, Eesti Leegioni Sõprade Klubi ja 20. Relvagrenaderide Diviisi Veteranide Ühenduse – esindajad ja käitutud nendega kui kurjategijatega. Läänemaailmas sisuliselt ainuvõimalikuks riigikorraks peetaval demokraatial on lähemal vaatlusel olemas kõik totalitarismile iseloomulikud jooned ja need ilmnevad nüüdisajal üha selgemini, selgus Jüri Kuke 13. mälestuskonverentsil kõlanud ettekandest „Pealesunnitud avatus – uus totalitarism“, mille pidas Tartu ülikooli õppejõud Henn Käärik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

48. saade (eetris 30.03.2009).

Teema: Nõukogude Liidu juhtkonna korraldusel tehti küüditatutega inimkatseid: saadeti nad alates 1949. aastast Semipalatinski tuumapolügooni mõjupiirkonda (läbimõõt u. 1200 km), et uurida kiirituse mõju inimorganismile ja ühtlasi hävitada „inimprügi“. Kiirituse toimel tekkinud tervisekahjustusi kandus edasi toonaste küüditatute järeltulejatelegi. Nõukogude Liit lõhkas oma rahva vastu peetud „tuumasõja“ (=arvukate tuumakatsetuste) käigus pomme u. 30 000 korda suurema võimsusega kui oli näiteks Hirošimale ja Nagasakile heidetud tuumapommide koguvõimsus. 16. märtsil 2009 keeldus Läti piirivalve laskmast üle piiri Eesti Iseseisvuspartei delegatsiooni, kes suundus Riiga, Läti Leegioni veteranide marsile. Mil moel delegatsiooni liikmeid piiril vintsutati ja mõnitati ning mida kavatsevad tagakiusatud rahvuslased selle vastu ette võtta?
Saatekülalised: 1949. aasta küüditamise ohver, Tallinna Memento juhatuse liige Marju Toom ning Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatuse ja Eesti Iseseisvuspartei juhatuse liige Andri Ollema.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

47. saade (eetris 23.03.2009).

Teema: 16. märtsil 2009 keelduti Lätti laskmast eesti rahvuslaste delegatsioone, kes suundusid Läti Leegioni veteranidele austust avaldama. Eesti rahvuslaste kohta oli koostatud „must nimekiri“ ja neid nimetati „Läti Vabariigi julgeolekule ohtlikuks“. Eesti Rahvusliku Liikumise delegatsiooni ühel osal õnnestus aga korduva proovimise järel leida piiril siiski „auk“ ja sealtkaudu Lätti pääseda ning jõuda Jekabpilsis leegionäride austuseks korraldatud üritusele. Mil moel eesti rahvuslasi piiril vintsutati, kes on selles süüdi ja mida kavatsevad tagakiusatud rahvuslased ses suhtes ette võtta? 25. märtsil 2009 möödub 60 aastat märtsiküüditamisest. Mismoodi nägi see küüditamine välja Põltsamaa kandis? Milliseid üritusi kavandatakse märtsiküüditamise mälestamiseks tänavu?
Saatekülalised: Eesti Rahvusliku Liikumise (ERL-i) juht Martin Helme, ERL-i juhatuse liikmed Alar Ehala ja Henn Põlluaas ning Tallinna Memento juhatuse liige, märtsiküüditamise ohver Marju Toom.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

46. saade (eetris 16.03.2009).

Teema: Kodanike Kaitsekoda – üleriiklik organisatsioon, mis loodi Eesti kodanike kaitsmiseks Eesti võimude teostatava õigusliku tagakiusamise eest. Hetkel on Kodanike Kaitsekoja peamiseks kaitsealuseks Jüri Liim, kellele pandi – alusetu süüdistuse alusel! – elukohast lahkumise keeld. Eesti majanduse päästaks vaid krooni devalveerimine. Eesti võimurite jutud eurole üleminekust kui parimast majanduse päästerõngast on otsene vale ja mõeldud vaid kriisi edasilükkamiseks, mitte aga selle leevendamiseks või lahendamiseks. Rõõmusõnum eestimeelsetele inimestele, kes ei teadnud seni, kelle poolt tänavustel valimistel hääletada: juunikuistel Euroopa Parlamendi valimistel osaleb ka Eesti ainus rahvuslaste erakond – Eesti Iseseisvuspartei.
Saatekülalised: Kodanike Kaitsekoja juhatuse liige, ajakirjanik Holger Kaljulaid ja Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

45. saade (eetris 09.03.2009).

Teema: 9. märtsil 2009 mälestatakse 65 aastat tagasi märtsipommitamise käigus hukkunud tallinlasi, tartlasi, narvalasi ja teisi selle barbaarse rünnaku tõttu kannatanuid. 12. märtsil 2009 möödub 75 aastat Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri võimuhaaramisest ja „vaikiva ajastu“ algusest. Eesti Ajaloomuuseumis toimub seda traagilist sündmust tutvustav ja meenutav konverents. Saksa politsei korraldas 4. märtsil 2009 sealsetele rahvuslastele tõelise nõiajahi – üleriikliku haarangu, mille käigus otsiti läbi rahvuslaste elu- ja tööruume ning võeti ära politsei meelest ohtlikke asju. Kõige ohtlikumaks peeti helikandjaid, kus leidus isamaalist muusikat. Miks? Tagakiusamistele vaatamata muutuvad Saksa rahvuslased üha tugevamaks ja populaarsemaks, võimurid on sunnitud nendega aina enam arvestama. Tšehhis toimub 7.-14. märtsini 2009 üritustesari „Sionismivastane nädal“. Võimurid tahtsid seda keelustada, ent kohus leidis ärakeelamise alusetu olevat ja andis õiguse sarja korraldajatele.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

44. saade (eetris 02.03.2009).

Teema: kaks rahvuslaste organisatsiooni korraldas 24. veebruaril 2009 Tallinnas, Tammsaare pargis kokku kaks üritust – Tartu Rahu Põlistamise Selts viis kl. 12 iseseisvuspäeva puhul läbi kõnekoosoleku, Eesti Rahvuslik Liikumine aga jagas kl. 14 vastlapäeva puhul tasuta hernesuppi. Mida ohtlikku ja ebameeldivat sisaldas Eesti Iseseisvuspartei tervitus eesti rahvale vabariigi aastapäevaks, et ametlik ajakirjandus seda kajastada ei julgenud? Euroopa pangandus on kokkuvarisemise veerel. Briti päevaleht „Daily Telegraph“ kartis seda kiirendada ja võttis kõige ärevusttekitavamad andmed seetõttu oma 11. veebruaril 2009 ilmunud artiklist välja. Eestlaste ühe hõimurahva, maride suuline ja ka aineline kultuur erineb piirkonniti tugevasti ja pakub filmitegijatele ning rahvakultuuri uurijatele palju huvitavat. Venestamissurve maridele jätkub. Mari Vabariigi televisioon ei soostunud näitama marilaste laulupeotava käsitlevat antropoloogilist filmi, mille oli vändanud Eestis elav ja töötav mari filmilavastaja Aleksei Aleksejev. Millega tegelevad ja mida kavandavad Eesti marid?
Saatekülaline: Eesti maride keskorganisatsiooni Mari Kogukond Eestis esimees, filmilavastaja ning -õpetaja Aleksei Aleksejev.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

43. saade (eetris 23.02.2009).

Teema: Tartu Rahu Põlistamise Selts korraldab 24.02.2009 kl. 12-13 Tallinnas, Tammsaare pargis kõnekoosoleku, kuhu on oodatud kõik eestimeelsed inimesed. Tšehhi president Václav Klaus pidas 19. veebruaril 2009 Brüsselis, Euroopa Parlamendi täiskogu ees kõne, milles arvustas teravalt Euroopa Liitu. Klausi kõne ärritas paljusid eurosaadikuid, sundides osa neist lausa saalist välja marssima. Klausi „kurikuulus“ kõne inglise keeles; saksa keeles. 14. veebruaril 2009 korraldati Budapestis suur Euroopa rahvuslaste kokkutulek „Au päev“, millega mälestati 1945. aasta veebruaripäevil Budapesti kangelaslikult Punaarmee vastu kaitsnud sõjaväelasi. 5.-9. veebruaril 2009 tutvustati Ungaris, Balatoni järve lähedal Dobogómajoris üht omapärast sportmängu, mis peaks huvi pakkuma eestlastelegi. Selle mängu kohta lähemalt vt. www.bocsa.sport.hu. Eestlane miskipärast häbeneb oma keelt, ütles Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk 16. detsembril 2008 Tallinnas, eesti rahvusrestoranis „Eesti Maja“ peetud kõnes, võttes vastu 2008. aasta esirahvuslasele määratud auhinda.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

42. saade (eetris: 16.02.2009).

Teema: eestimeelsel valijal viimaks ometi on, kelle poolt hääletada: nimekas vabadusvõitleja Mart Niklus andis 11. veebruaril 2009 Tartus nõusoleku kandideerida 2009. aasta juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel Eesti Iseseisvuspartei esinumbrina. Suurbritannia rahvuslaste suurimat ja mõjukaimat erakonda, Briti Rahvusparteid asus ründama juba ka riigi mõjuvõimsaim usuorganisatsioon, anglikaani kirik, keelates oma vaimulikel ja ilmalikel liikmetel olla selles erakonnas. Sellele vaatamata kasvab Briti Rahvuspartei populaarsus pidevalt. Belgias ei soovitata sportlastel kanda särgil numbrit 18 ega 88, kuna mõlemad pidavat olema natslikud. Rumeeniast ja Serbiast valmistuvad Ungarisse minema relvastatud rühmitused pärast seda, kui Tartu sõpruslinnas, Veszprémis, pussitas u. 30-pealine mustlasjõuk 8. veebruaril 2009 surnuks Rumeenia koondise käsipallur Marian Cosma ning haavas raskelt üht Serbia ja üht Horvaatia koondislast. Ungari taasiseseisvumisjärgne areng määrati ühe sobinguga – „Rózsadombi paktiga“, mis sõlmiti 1989. aastal ühes Budapesti villas. Kõik märgid näitavad, et sedalaadi salakokkulepe võis väga tõenäoliselt olla sõlmitud ka Eesti ühiskonna tuleviku määramiseks.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

41. saade (eetris 09.02.2009).

Teema: eurooplastele võib hukutavalt mõjuda nende mugavus, kirjutas kirjanik Mihkel Mutt päevalehes „Postimees“ 24. jaanuaril 2009. Kas tal oli õigus? Kui oli, siis mil määral? Hinnang 2007. aasta Eesti „pronksiöödele“ ja nendele järgnenud kohtuprotsessidele õigusfilosoofia seisukohast. Tartu rahu olulisus kasvab kogu aeg. Seda taipab hästi ka Venemaa. Erukolonelleitnant Leo Kunnas avaldas 2008. aastal riigikaitseteemalise artiklikogu „Takerdunud rünnak“. Mille poolest oli Kunnase hinnang paikapidav ja mille poolest mitte?
Saatejuht: Leho Lamus

40. saade (eetris 02.02.2009).

Teema: Taani alternatiivharidussüsteem, selle ülesehitus ja eripära. See süsteem suudab ühiskonda tagasi tuua ja ühiskonna kasuks tööle panna needki, kelle tavaline haridussüsteem sotsiaalselt kohanematuks on tunnistanud. Aafrikasse saadetavaks vabatahtlikuks saada soovijal tuleb Taanis teha läbi vägagi mitmekesised ja arendavad, kuid samas ka üsna karmid kursused. Ärahellitatud isendid langevad sealt enne lõppu välja.
Saatekülaline: Eesti Iseseisvuspartei liige, Holstedis (Taani) 2008. aastal Aafrika-vabatahtlikuks õppimas käinud infotehnoloogia-asjatundja Enn Ellandi.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

39. saade (eetris 26.01.2009).

Teema: Eesti rahvuslaste organisatsioonide hulka lisandus 2009. aasta alguses veel üks – 19. jaanuaril registreeriti Eesti Leegioni Sõprade Klubi (lüh. ELSK). Eestis teati seda ühendust juba enne ta registreerimist: 2008. aastal osales ELSK aktiivselt Eesti Rahva Tänumedali kampaanias. Millega tegeleb ELSK aga nüüd? Kellega teeb koostööd ja kellega mitte? Millised on ta seisukohad ja tulevikuplaanid?
Saatekülalised: Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatuse liikmed Tauno Rahnu, Andri Ollema ja Mauri Kiudsoo.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

38. saade (eetris 19.01.2009).

Teema: "paesõda" Lõuna-Harjumaa ja Põhja-Raplamaa piirile jäävas Nabalas. Keskkonnaministeeriumi (!) toetusel ja röövmajanduse põhimõtteid järgides tahetakse Nabalasse rajada seitse (!) uut paekaevandust. See hävitaks Nabala haruldase looduse ning jätaks kuivaks sealtkandi asulate kaevud. Põhjavee tase alaneks umbes 20 meetrit. Hävineks ka Euroopas ainulaadne Tuhala Nõiakaev. Üldse avalduks kaevanduste mõju umbes 15 km raadiuses – Ülemiste järvest kuni Mahtrani. Samas mingit otsest, hädavajadust nende kaevanduste loomiseks pole, kuna mitmel pool mujal Eestis saab paasi kaevandada hulga kergemini ja odavamalt kui Nabalas. Kavandatava röövmajandusliku sammu ainus põhjus on teatud ettevõtjate kasuahnus. Kohalikud elanikud pole aga alistunud, vaid võitlevad oma elukeskkonna säili(ta)mise eest vapralt edasi.
Saatekülalised: Tuhala Looduskeskuse juhataja Ants Talioja ning Eesti Paeliidu juhatuse liige Rein Einasto.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

37. saade (eetris 12.01.2009).

Teema: Venemaa tahab, et Eestis elavad Vene sõjaväepensionärid saaks Tallinna ühissõidukis tasuta sõita. Harju maakohtus 5. jaanuaril 2009 langetatud õigeksmõistev kohtuotsus 2007. aasta aprillimässu nähtavatele juhtidele on sisuliselt võrdne surmamõistva kohtuotsusega, kuna jätab õigeksmõistetud mässujuhid tavaõigusest lähtuva õigusemõistmise ja karistamise hoolde. Millega tegeleb ja mida kavandab Tartu Rahu Põlistamise Selts? Kuidas on aegade jooksul muutunud eestlaste-setude-venelaste osakaal Setumaal? Tartu rahu on oluline Eesti julgeoleku tugisammas. Venemaagi taipab, et 2005. aastal Riigikogus heaks kiidetud Paet-Putini Pakt (=uus Eesti-Vene piirilepe) on Eesti põhiseaduse vastane ja seetõttu kehtetu.
Saatekülaline: Frits Suurkask, Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimees.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

36. saade (eetris 05.01.2009).

Teema: Tagasivaade 2008. aastale ja ettevaade 2009. aastale. Mis ja kes tekitas suure rahandus- ja majanduskriisi nii Eestis kui mujal maailmas? Mil moel oleks võimalik Eesti sellest kriisist välja tuua?
Saatekülalised: Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito ja rahvuslane Mati Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

35. saade (eetris 22.12.2008).

Teema: Eesti Televisiooni saatesarja „Erisaade“ tegijad petsid 2008. aasta oktoobris Jüri Liimi. Euroopa Parlamendi kõrgetasemeline delegatsioon mõnitas 5. detsembril 2008 Prahas ametliku visiidi ajal Tšehhi presidenti ja parlamendiliikmeid, tekitades selle sammuga 2008. aasta ühe suurema diplomaatilise skandaali. Mis põhimõttest lähtudes üldse asutati „Aasta esirahvuslase“ auhind ning anti see 2007. aastal Jüri Böhmile ja 2008. aastal Keeleinspektsiooni juhile, Ilmar Tomuskile?
Saatekülaline: Isamaa ja Res Publica Liidu Rahvuslaste Ühenduse esimees, Tarmo Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

34. saade (eetris: 15.12.2008).

Teema: Venemaa muutub Euroopa Liidule üha lähedasemaks: tahetakse luua juba ühist majandusruumi. 2003. aastal peeti selle eest hoiatavaid eurovastaseid rumalaks ja/või pahatahtlikuks. Eesti valitsus tahab hakata maksma pensioni Eestisse jäänud okupatsiooniarmee veteranidele. Eesti Rahvusliku Liikumise juhtkond toetab Jüri Böhmi ettepanekut luua Ida-Viru põliselanikke kaitsev fond. Tallinn ja Ida-Viru on praeguseks täielikult venelastele loovutatud. Eestisse tuleb igal aastal 6000-7000 idaslaavlast, peamiselt venelast, samas puudub Eestil ametlik sisse- ja väljarändestatistika. Eestis on praegu(gi) võimul eesti rahva suhtes vaenulikud jõud, kelle meelest on suurimaks ohuks hoopis eesti rahvuslased.
Saatekülaline: Eesti Rahvusliku Liikumise juht Martin Helme.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

33. saade (eetris 08.12.2008).

Teema: Eesti president Toomas Hendrik Ilves nullis 20. novembril 2008 kõigest paari-kolme lausega kõigi eestivenelaste tõsiseltvõetavuse ja seeläbi ka karjäärivõimalused. Eesti Koostöö Kogu eestvõttel 21. novembril 2008 Tallinnas, „Olümpia“ hotellis korraldatud konverentsil „Erinevad mälud, ühised huvid“ kõlas vägagi eestivaenulikke seisukohti. Milleni see võib viia? Vaenulikus keskkonnas elavate Ida-Viru eestlaste kui ohustatud liigi kaitseks tuleks moodustada mingi fond, näiteks nimega Ida-Viru Põlisasukate Kaitse Fond.
Saatekülaline: Jüri Böhm, Eesti 2007. aasta esirahvuslane.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

32. saade (eetris 01.12.2008).

Teema: meeleheitel setud ja teisedki petserimaalased kaaluvad Eesti kodakondsusest loobumist ja „hallipassimeesteks“ hakkamist, kuna Eesti siseminister Jüri Pihl keeldub – Euroopa Liidu vastavat määrust rikkudes – tagamast Petserimaa elanikele lihtsustatud liikumist üle ajutise kontrolljoone. Mida arvab asjast setude kõrgeim esindusorgan – Setu Kongress? Milline on petserimaalaste olukord siin- ja sealpool ajutist kontrolljoont?
Saatekülaline: Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liige, setu päritolu ettevõtja Lembit Lennuk.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

31. saade (eetris: 24.11.2008).

Teema: Eesti riigivõim, eriti kohtusüsteem kiusab taga nimekaid eesti rahvuslasi (näit. Jüri Liimi, Risto Teinoneni, Jüri Estamit). Miks? Mida sellega loodetakse saavutada? Miks käib Jüri Estam Eesti siseministeeriumiga kohut juba 2006. aastast ja kuhu loodab sel moel jõuda? Ülevaade Jüri Estami kohtuasja ajenditest ja hetkeseisust.
Saatekülaline: Jüri Estam.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

30. saade (eetris: 17.11.2008).

Teema: eesti mees oma kehva tervise ja lühikese elueaga on kui ohustatud liik. Mis on ta ennasthävitava eluviisi põhjus(ed)? Kus on väljapääs sest olukorrast?
Saatekülaline: meestearst Olev Poolamets.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

29. saade (eetris: 10.11.2008).

Teema: USA presidendivalimiste tegelikud suunajad. Barack Obama „iseäralik“ taust. Neegrite suur kuritegevus. USA elanikud relvastuvad.
Saatekülaline: Mati Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

28. saade (eetris: 03.11.2008).

Teema: Skandinaavia koolide ajalooõpikutes õpetatakse Eesti, Baltimaade ning Kesk- ja Ida-Euroopa ajalugu meelega lünklikult või koguni moonutatult. Miks ja kuidas?
Saatekülaline: Göteborgi ühes rootsi koolis ajalugu õpetav Olev Ott, kes valeandmeid sisaldavaid õpikuid ja õppekavu teaduslikult uurib ja paljastab.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

27. saade (eetris: 27.10.2008).

Teema: Aserbaidžaani presidendivalimised 15. oktoobril 2008. Aserbaidžaani demokraatia eripära. Aserite ja eestlaste poliitikamaastiku erinevus ja kohati üllatavalt suur sarnasus.
Saatekülaline: Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Aserbaidžaani-raportöör Andres Herkel.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

26. saade (eetris 20.10.2008).

Teema: alkoholism – eesti rahvuse vaenlane. Mida teeb Eesti Karskusliit AVE? 10.–12. okt. 2008 Tallinnas, hotellis „Euroopa“ toimunud NordAN-i aastakonverents – igapidi tähtis ja kaalukas üritus.
Saatekülaline: Eesti Karskusliidu AVE juhatuse liige Enno Kross.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

25. saade (eetris 13.10.2008).

Teema: vaba kodaniku õigus relva kanda ja kasutada. Miks tahab Euroopa Liit muuta inimesed abituks ja kaitsetuks?
Saatekülalised: Märt Sults ja Tarmo Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

24. saade (eetris 06.10.2008).

Teema: mis põhjustab koolitulistamisi, üldse koolivägivalda? Kuidas seda vältida?
Saatekülalised: Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults ning Eesti Noorsootöö Keskuse töötaja Tarmo Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

23. saade (eetris 22.09.2008).

Teema: Eesti rahvuslaste katsed saavutada „Teise Nürnbergi protsessi“ läbiviimine. Setude märkimisväärne osa selles ettevõtmises.
Saatekülaline: Põllumeeste Kogu juhatuse liige ning Setu Kongressi Vanematekogu peavanem Jüri Vaidla.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

22. saade (eetris 15.09.2008).

Teema: 2003. aasta 14. septembri euroreferendum Eestis. Euroopa Liidu olematu toetus Eestile piiriküsimuses. Eesti põhiseadust rikutakse tihti.
Saatekülalised: Tartu Rahu Põlistamise Seltsi juhatuse liige Jaan Hatto ning Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liige Feliks Saarevet.
Saatejuht: Leho Lamus

21. saade (eetris: 08.09.2008).

Teema: Põllumeeste Kogu ajalehe „Rahvuslik Koguja“ egiidi all ilmus ajaloolise tähtsusega eriväljaanne – Tartu rahu teemaline erinumber (koostas Tartu Rahu Põlistamise Selts).
Saatekülaline: Tartu Rahu Põlistamise Seltsi aseesimees Henn Põlluaas ning Põllumeeste Kogu esimees ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liige, Rein Koch.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

20. saade (eetris 14.07.2008).

Teema: mida teha olukorras, kus Euroopa Liidu juhtkond katsub sõnamurdlikult muuta mängureegleid poole mängu pealt ja Eesti tüürib ränga kriisi suunas? Eesti Iseseisvusparteil ja Eesti Rahvuslikul Liikumisel on sellele vastus olemas. Kas EIP ja ERL-i seisukohtade vahel üldse ongi sisulisi erinevusi?
Saatekülalised: Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito ja Eesti Rahvusliku Liikumise juht Henn Põlluaas.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

19. saade (eetris 07.07.2008).

Teema: Põllumeeste Kogu seisukohad riigi sisejulgeoleku ja kaitsevõime kohta.
Saatekülalised: Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch ning kaks juhatuse liiget – Tõnu Ojamaa ja Kalju Mätik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

18. saade (eetris 30.06.2008).

Teema: Eesti ühe mõjuvõimsama rahvusliku erakonna, Põllumeeste Kogu seisukohad majanduse ja sotsiaalhoolekande kohta.
Saatekülalised: Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch ja kaks juhatuse liiget – Tõnu Ojamaa ja Mart Niklus.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

17. saade (eetris 23.06.2008).

Teema: Jüri Liim teisaldas 22. mail 2008 kaks „punapuuslikku“. Kas see oli arukas samm või tulnuks Liimil kui ühel autoriteetsemal eesti rahvuslasel tegeleda hoopis millegi tunduvalt olulisemaga? Milles seisneb Lissaboni leppe ohtlikkus? Miks jäi sõjaeelne Eesti Vabariik 1990-ndate alguses taastamata ja miks selle tegematajätmise tagajärjed meid siiani mõjutavad?
Saatekülaline: Jüri Estam.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

16. saade (eetris 16.06.2008).

Teema: Eesti kaheliikmelise esinduse osavõtt Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvahelise Ühenduse Inter-ASSO tänavusest aastakoosolekust mai lõpupäevil Bosnia ja Hertsegoviinas, Mostari linnas. Kohaliku ajakirjanduse suur huvi selle ürituse vastu, samuti Eesti esindajate ja Eestis valitseva olukorra vastu. Miks toetab Eestist majanduslikult märksa tagasihoidlikum Bosnia ja Hertsegoviina seda üritust nii rahaliselt kui ka poliitiliselt, kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, Eestis aga katsutakse sedalaadi ettevõtmisi pigem maha vaikida ja nende korraldamiseks suure riikliku toetuse saamisest ei tasu unistadagi?
Saatekülalised: Eesti delegatsiooni liikmed Inter-ASSO 2008. aasta üldkoosolekul – omaaegsed poliitvangid Mart Niklus ja Kalju Mätik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

15. saade (eetris: 02.06.2008).

Teema: vähemusrahvuste olukord Eestis ja mujal Euroopas. Katsed kujutada Eestit vähemusrahvuste ahistajana. Topeltstandardite kasutamine suhtumises vähemusrahvustesse (hea näide: bretoonid!). Eesti vähemusrahvuste eestimeelsem katusorganisatsioon, omal ajal Eesti taasiseseisvumise toetuseks loodud Eestimaa Rahvuste Ühendus (ERÜ) saab 2008. aastal 20-aastaseks.
Saatekülaline: ERÜ peasekretär ja auesimees Timur Seifullen.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

14. saade (eetris 26.05.2008).

Teema: eesti rahvuslaste ühe kaalukama poliitilise jõu, Põllumeeste Kogu põhimõtted, tuntumad liikmed, ajalugu ja tulevikuplaanid ning koostöö teiste rahvuslike organisatsioonidega.
Saatekülalised: Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch ja põllumeeste Kogu juhatuse liige Kalju Mätik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

13. saade (eetris 19.05.2008).

Teema: Paet-Putini Pakti (=uue Eesti-Vene piirileppe) kahjulik mõju nii siin- kui sealpool ajutist kontrolljoont elavatele Eesti Vabariigi kodanikele. Eesti valitsus diskrimineerib eriti just kontrolljoone-taguseid kodanikke.
Saatekülaline: Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liige, setu päritolu ettevõtja Lembit Lennuk.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

12. saade (eetris 12.05.2008).

Teema: isamaalise kasvatuse olukord Eestis ja Tšehhis. Kuidas suhtub sisserändajatesse Tšehhi ühiskond? Kui kaua kulub Tšehhi ühiskonnas kohanemiseks aega eestlasel? Eesti ja Tšehhi riigi lõimimisviiside võrdlus. Eesti integratsioonikava – läbikukkunud ettevõtmine.
Saatekülaline: Praha Karli ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppejõud, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liige, Tšehhi Eesti Klubi kauaaegne esimees, endine Eesti designeeritud suursaadik Prahas, poliitikateaduste doktor Iivi Zájedová (sündinud Randla).
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

11. saade (eetris 5.05.2008).

Teema: kommunism kui kuritegelik, ent pahatihti ikka veel hukkamõistmata ideoloogia. Ken-Marti Vaheri selleteemalisest ettekandest Okupatsioonimuuseumis 25.04.2008 peetud rahvusvahelisel konverentsil. Mõtisklus teemal „Millal tuleb keelekasutusse väljend „Kommu-Venemaa”?”. Valik bolševike jõhkratest kuritegudest Teise maailmasõja ajal Ida- ja Kesk-Euroopas.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

10. saade (eetris 28.04.2008).

Teema: Eesti lõimumiskava aastaiks 2008-2013. Sisseränne ja selle mõju. Kohanematute uusimmigrantide tekitatav tüli. Multikultuursus kui ühiskonna häirija ning lagundaja. Multikultuurse ühiskonnamudeli krahh.
Saatekülaline: rahvuslane Mati Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

9. saade (eetris 21.04.2008).

Teema: Eesti sisejulgeolek, selle seis aprillimässu aegses ja –järgses Eesti riigis. Isamaaline kasvatus – tõhus vahend globalistide tehtava ajuloputuse vastu.
Saatekülalised: erukapten Harri Henn ja reservkapten, Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Alar Ehala.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

8. saade (eetris 14.04.2008).

Teema: Lissaboni leppe ohtlikkus nii (rahvus)riigile kui ka üksikisikule. Tagasivaade 9.04.2008 Toompea lossi ees korraldatud Lissaboni leppe vastasele piketile.
Saatekülalised: piketi peamised korraldajad – eurolepete asjatundja Argo Loo ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi juhatuse liige Jaan Hatto.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

7. saade (eetris 7.04.2008).

Teema: eesti rahvuslaste kaheliikmelise esinduse Ungari-reis 27.03. – 2.04.2008, selle käigus toimunud kohtumised ungari rahvuslastega, Ungarlaste Maailmaliidu juhtidega ning tehtud koostööplaanid.
Saatekülaline: Eesti Rahvusliku Liikumise liige Jüri Böhm.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

6. saade (eetris 31.03.2008).

Teema: Jüri Estami palju vastukaja tekitanud restitutsiooni-teemaline kirjutis „Mis maa see on?”, selle tutvustus ja analüüs. Antiikfilosoof Platoni ettekujutus täiuslikust riigist ja selle rakendatavus tänapäeval.
Saatejuht: Leho Lamus.

5. saade (eetris 24.03.2008).

Teema: eesti rahvuslaste esinduse külaskäik 16. 03. 2008 Riias ja Jekabpilsis toimunud Läti Leegioni veteranide üritustele.
Saatekülalised: Eesti Rahvusliku Liikumise juht Henn Põlluaas, Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Alar Ehala ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liige Kalju Mätik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

4. saade (eetris 17.03.2008).

Teema: Euroopa Liidu laienemiskavad (Vahemeremaade Liit, Eurussia Impeerium, Euraabia). Eesti majanduse võimalik kokkuvarisemine. Salajane eurode sissevedu Eestisse.
Saatekülaline: Vello Leito.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

3. saade (eetris 10.03.2008).

Teema: Oswald Spengleri peateose „Õhtumaa allakäik” päevakajalisus 21. sajandi läänemaailmas (ka Eestis). Kriisist väljatuleku võimalused.
Saatekülaline: Tartu Rahu Põlistamise Seltsi juhatuse liige Jaan Hatto.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

2. saade (eetris 3.03.2008).

Teema: Eesti Rahvusliku Liikumise esinduse Jõhvi-sõit 24.02.2008, kohtumine sealsete eestlastega. Ida-Viru venkude eraldumissoov, selle otsene seos Kosovo „iseseisvumisega”.
Saatekülaline: Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Ene Kess.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

1. saade (eetris 18.02.2008).

Teema: rahvuslike jõudude ühendamiskatsed nii Euroopas kui Eestis. Euroopa Vabaduspartei. Tartu rahu tähtsus. Tartu Rahu Põlistamise Selts, selle suhtumine Paet-Putini Pakti (=Eesti-Vene uude piirileppesse). Eesti valitsus ärgu jätku hätta üht paljudest eesti hõimudest – setusid. Tartu rahuleping kui praeguste Eesti-Vene suhete võimalik parandaja. Rahvuslaste suhtumine Euroopa Liitu.
Saatekülaline: Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimees Frits Suurkask.
Saatejuhid: Tõnu Kalvet ja Leho Lamus.