"Rahvuslaste pooltund" Nõmme Raadios

Esmaspäeviti 14:00 - 14:30

Neljapäeviti kordus 11:00-11:30

Nõmme Raadios 99,3 Mhz Tallinnas ja Tallinna ümbruses.

"Rahvuslaste pooltund" on suvepuhkusel.

144. saade (eetris: 20.06.2011)

Teema: "Meie taskutest viiakse raha mitte siinse elanikkonna heaolu parandamiseks, vaid endast jõukamate Euroosariikide koos hoidmiseks. Kas pole irooniline, me pidime Euroliidust saama imelise rikkuse, aga oleme saanud hunniku regulatsioone, mis toonud hulgaliselt uusi kulusid. Edasiminekut reaalpalgas võrreldes 2004-nda aastaga eriti pole," kirjutati 19. juunil 2011 tuntud internetiportaal "NSBlog" ilmunud artiklis "Pätid viivad sinu elatustaseme".

Alates käesoleva aasta märtsist on Liibüa pidanud väga ebavõrdset ja ränka sõda nii välisagressori kui ka sisevaenlase vastu, kuid on siiani püsima jäänud. Enamgi veel, riigi idaosas suured alad hõivanud mässajad pole juba nädalaid suutnud tolli võrragi edasi liikuda. Põhjuseks ikka Liibüa valitsusvägede visa ja asjatundlik võitlus. Ja kuna agressor, s.t. NATO lennuvägi pommitab viimasel ajal peamiselt riigi lääneosa ja pealinn Tripolit ning selle ümbrust, siis ei jätkugi mässajatel mõistust ega jõudu oma rindel edasi liikuda. „Revolutsioon on otsa ringi pööramas,“ ütles internetiportaali „Middle East Online“ ajakirjanikule äsja Benghazi linnas kibestunult üks tundmatuks jääda sooviv isik Liibüa mässujuhtide siseringist.

Enne mässuviirusega nakatamist oli Süüria vägagi turvaline ja mõnus riik, selgus 25. mail 2011 Linnamuuseumi Klubi eestvõttel Tallinna vanalinnas peetud klubiõhtul, kus esines Eesti üks paremaid Lähis-Ida asjatundjaid - Hannes Hanso, kelle meelisriigiks ongi Süüria.

Araabiamaid ja Hispaaniat laastava mässuviiruse eeskujul taheti 19. juunil 2011 korraldata sarnane ettevõtmine - Politsei pargi hõivamise sildi all - Tallinnaski, kuid sinna ei tulnud kohale kümmetki inimest. "Näib võimalik, et vaid globaalne revolutsioon võib aidata globaalsete probleemide vastu," öeldi asjaomases, maailmarevolutsioonile üles kutsuvas teates.

9. juulil 2011 korraldatakse Eesti Leegioni Sõprade Klubi eestvõttel ja Eesti Rahvusliku Liikumise toetusel Tartus mälestusüritus, kus tähistatakse Tartu ülestõusu 70. aastapäeva. Sellest rääkis lähemalt ürituse peakorraldaja, Tartus elav Ruuben Saal.

"Rahvuslaste pooltund" läheb suvepuhkusele.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

143. saade (eetris: 13.06.2011)

Teema: Horvaatia sadamalinnas Splitis 11. juunil 2011 toimuma pidanud omasooiharate rongkäik jäi pooleli, sest see peksti lihtsalt laiali. Paljud said kergeid vigastusi, vähemalt kaheksa isikut (5 seksuaalhälvikut + 3 ajakirjanikku) aga raskeid vigastusi.

Liibüa riigipead, kolonel Muammar Kaddafit süüdistati oma sõduritele vägistamiskäsu andmises. Lähemal uurimisel selgus aga, et süüdistuse paikapidavus on vägagi kahtlane. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asjaomase töörühma juht nimetas seda süüdistust koguni hüsteeriliseks.

Liibanonis röövitud Eesti jalgratturite pantvangistamise puhul tekitab kõige rohkem küsimärke röövi ajend. Kas Eesti võimudele on röövijate nõudmised tegelikult teada, lihtsalt neid varjatakse avalikkuse eest?

Neljapäeval, 9. juunil 2011 ilmus eesti rahvuslaste ühishäälekandja, ajalehe „Rahvuslik Koguja“ juuni-juulinumber. Millest seal juttu on ja kust seda saab?

Elektrihinna tõusu taga Eestis võib olla hoopis „Eesti Energia“ mõtlematu või tahtlikult „asjatundmatu“ investeerimispoliitika. Investeering Jordaaniasse näitab aga selgelt, et „Eesti Energial“ oli kodutöö tegemata. Sellealastele sammudele tähelepanu juhtimiseks moodustab Lilleküla Seltsi juhatus asjaomase töörühma. Asjasthuvitatud saavad saata e-kirja aadressil lillekulaseltsing@mail.eu või helistada telefoninumbril 555 33 270.

Eesti Karskusliit AVE korraldab 17. juunil 2011 „Viru“ hotelli konverentsikeskuses oma aastakoosoleku ja aastakonverentsi. Kuna selle organisatsiooni esimees, Lauri Beekmann on korduvalt esinenud ka Nõmme Raadio „Lõunatunnis“ ja saavutanud Margus Lepaga hea klapi, siis peaks ta seisukohad paljuski kattuma ka suure osa raadiokuulajate omadega.

Saatekülalised: Lilleküla Seltsi juhatuseliikmed Paul Madalik, Olav Kivirand ja Mati Makkar.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

142. saade (eetris: 6.06.2011)

Teema: „Euroliit teeb pingutusi, mille abil keelustada kiire palgakasv, kui see ei vasta teatud kriteeriumitele. Eestile tähendaks see orjapalga seadusesse vormimist,“ öeldakse 2. juunil 2011 internetiportaalis „NSBlogi“ ilmunud artiklis „Milleks meile veel Euroliit?“.
Rumalate ja loomuvastaste seaduste kõrval leidub Euroopa Liidu õigusaktide hulgas ka täiesti mõistlikke ja kasulikke, kuid millegipärast rakendatakse Eestis(ki) neid võimurite tahtel valikuliselt, kasutades ära tarbijate teadmatust oma õigustest. Heaks näiteks selle kohta on Lilleküla Seltsi võitlus riigiettevõte „Eesti Energia“ vastu. Mida on see väike, kuid tragi asumiselts selle võitluse käigus saavutanud ja mida tahab veel saavutada?
„Rahvuslaste pooltunni“ saated on taas olemas ka Eesti Rahvusliku Liikumise koduleheküljel: www.rahvuslikliikumine.ee/index.php?page=videoteek .
Saatekülalised: Lilleküla Seltsi juhatuseliikmed Olav Kivirand, Paul Madalik ja Mati Makkar.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

141 saade (eetris: 30.05.2011)

Teema: maailma kaheksa võimsama tööstusriigi (inglise k. lüh. G 8) tänavusel tippkohtumisel Prantsusmaal sõlmiti USA ja Venemaa vahel vägagi tõenäoliselt sobing, millega „vahetatakse“ Liibüa juht Muammar Kaddafi Kaukaasia Emiraadi juhi, emiir Dokku Umarovi vastu, teatas 27. mail 2011 uudisteagentuur „Kavkaz-Tsenter“. Tippkohtumise lõppavalduses, millele kirjutas alla ka president Medvedev, oli igatahes kirjas, et kõik G 8 riigipead nõuavad Muammar Kaddafi erruminekut.

2011. aasta märtsis Liibanonis pantvangi võetud Eesti jalgrattamatkajate „kadumispaik“ – Bekaa org – on tõepoolest väga omapärane piirkond, kuid kaugeltki mitte nii ohtlik, nagu Eesti avalikkuses kiputakse arvama, ütles Linnamuuseumi Klubi eestvõttel 25. mail 2011 Tallinnas korraldatud Liibanoni-teemalisel klubiõhtul Lähis-Ida küsimuste asjatundja Hannes Hanso, kes on rännanud sealkandis ka ise.

Hirm ja rumalus paneb inimese käituma vägagi kummalisel moel, selgus ettekandest „Kõige rohkem tuleb põlata ükskõiksust“, mille pidas 27. märtsil 2011 Tartus toimunud Jüri Kuke mälestuskonverentsil omaaegne Eesti Televisiooni töötaja ning pärastine Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse aktivist Margus Reemets.

 Laupäeval, 4. juunil 2011 kell 12 toimub Lagedi Vabaduspargis sündmus, kus on ühendatud Esimeses ja Teises maailmasõjas langenute mälestuspäev, Soome marssali Carl Gustaf Emil Mannerheimi 144. sünniaastapäev ning Eesti ja Soome lipupäev. Selle ürituse korraldab Eesti Vabadusvõitluse muuseum. Samal päeval ja samal ajal korraldatakse Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel Tallinnas II Rahvuslaste Kevadkool. Millest seal juttu tuleb ja kes seal esinevad? Kevadkooli kava asub RTK koduleheküljel: www.rahvuslasteklubi.org.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

140. saade (eetris: 23.05.2011)

Teema: Eesti Kaitseliidu juhtkonnale ja Euroopa Komisjonile peaks kindlasti huvi pakkuma Jüri Böhmi teade, et ta on asunud meeleparanduse ja alandlikkuse teele ja selle märgiks kirjutanud laulu „Truudusvanne Brüsselile“.

„Kas Teine maailmasõda on praeguseks lõppenud?“ küsis oma lugejatelt 2011. aasta maikuu teisel nädalal internetiportaal „Terve Mõistuse Sündikaat“. Üle poole kõnealusele internetiküsitlusele vastanutest oli seisukohal, et Teine maailmasõda ikkagi ei ole veel lõppenud.

„Euroopa Liit ja USA võlgnevad Liibüale naftatarnete eest ligikaudu 200 miljardit dollarit. 2012. aastal lõpeb suurte naftafirmade kontsessioon, kel on õigus Liibüa naftat ammutada. Kaddafi nõuab võlgade tasumist, lubades muidu sõlmida rahvusvahelised lepingud teiste maade ja firmadega. Sel põhjusel Liibüat rünnataksegi,“ kirjutas 10 aastat Liibüas elanud tšehh Miroslav Stranák 17. aprillil 2011 Slovakkia internetiportaalis „Dôležité“ ilmunud artiklis „Miks Liibüat rünnatakse?“, põhjendades veenvalt sedagi, miks pole Liibüa kodanikul põhjust Muammar Kaddafi režiimi vastu mässata.

18. mail 2011 esines „Hõimuklubi“ õhtul Eesti Keele Instituudis eestikeelse ettekandega maailmakuulus soome-ugri keeleteadlane, polüglott ja Budapesti ülikooli emeriitprofessor Gábor Bereczki, tutvustades soome-ugri keelesuguluse uurimise ajalugu ja kaasaega Ungaris. Ettekande lõppedes avaldas üks tuntumaid ja teenekamaid Eesti fennougriste, polüglott Paul Kokla tunnustust G. Bereczki kiiduväärt omadusele: õppida ära selle maa keel, kus ta parasjagu elab või töötab. Sellest omadusest tasuks eeskuju võtta ka neil võõramaalastel, kes Eestis elades pole vaevunud eesti keelt ära õppima.

2011. aasta juuni algupäevil toimub Jüri Lina filmi „Täimatu Uroboros. Massoonide salakaval taktika“ esilinastus Eestis. Rootsis elav eesti kirjanik ja filmilavastaja J. Lina on ses filmis dokumenteerinud  ajaloosündmusi ja avalikustanud dokumente, millest avalikkusel polnud  aimugi.  Filmis on kasutatud haruldasi filmimaterjale vabamüürlaste arhiivist ja KGB arhiivist.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

139. saade (eetris 16.05.2011)

Teema: Liibüa juht Muammar Kaddafi teatas reedel, 13. mail 2011, et asub sellises kohas, kus NATO ei suuda teda tabada ega tappa. Enne seda oli Kaddafi vaikinud peaaegu kaks nädalat (30.04.-11.05.2011), nii et lääs hakkas teda pidama juba kas surnuks või raskelt vigastatuks. Reedene teleesinemine näitas aga veenvalt, et agressoritel on veel vara rõõmustada ja et Liibüa juht on koos oma rahvaga ning jätkab südikat vastupanu anastajatele.

Osama bin Laden suri tegelikult juba 2001. aastal; USA valitsus sai sellest ruttu teada, kuid otsustas maha vaikida kuni soodsa hetke saabumiseni, teatas endine USA välis- ja kaitseministeeriumi kõrge ametnik Steve R. Pieczenik, kes tundis bin Ladenit isiklikult ja tegi tollega 1990-ndate alguses Afganistanis koostööd.

Maa vabamüüki laskmine kujutab endast riigile suurt ohtu. Mitmed Euroopa riigid on seda juba taibanud, kuid Eesti ikka veel mitte. Miks? Kui suur osa Eesti põllumajandus- ja ärimaast on juba praegu välismaalaste valduses?

Budapesti ülikooli emeriitprofessor, fennougrist Gabor Bereczki peab „Hõimuklubi“ raames Eesti Keele Instituudis (Tallinn, Roosikrantsi tn. 6) 18.05.2011 kl. 17 loengu „Kust ungarlased pärit on?“

Isamaa ja Res Publica Liidu Rahvuslaste Ühendus korraldab 18.05.2011 kl. 17.30 Tallinnas, Mustamäe tee 4 asuvas kohvikus „Hõbepeeker“ oma koosoleku, kuhu on kutsutud ka riigikogulane, eelmine haridusminister Tõnis Lukas.

Eesti Iseseisvuspartei (lüh. EIP) üldkoosolek toimub 20.05.2011 kl. 18 Pärnu hotellis „Viiking“. Mis on seal päevakorras ja milliseks kujuneb EIP tegevus pärast seda koosolekut?

Saatekülaline: Eesti Maa- ja Majaomanike Liidu juhatuse esimees Aare Pällin.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

138. saade (eetris:9.05.2011)

Teema: 9. mai on Euroopa Liidu (lüh. EL) sünnipäev.  Ametlikult peaks see kuupäev olema tänavu(gi) EL-is suur püha. Tegelikult on aga asi pühademeeleolust ikka väga kaugel. Sest Kreeka ähvardab eurotsoonist välja astuda, EL-i lõunapoolsed liikmesmaad ähvardavad sissepressivate aafrika illegaalide voo peatamiseks taastada kontrolli oma riigipiiril, EL-i nõrga majandusega liikmesriikide arv üha suureneb, ja mis „kõige hullem“: rahvuslased saavutavad ühe võidu teise järel.

Šoti Rahvuspartei (lüh. ŠRP) sai 2011. aasta maikuu avanädalal toimunud kohalikel valimistel 44 protsenti toetushääli ja üle poole saadikukohtadest (129-st 69) ning saab nüüd moodustada Šotimaa valitsuse üksinda. ŠRP esimees Alex Salmond lubas, et lähema nelja aasta jooksul kuulutatakse välja ning viiakse läbi rahvahääletus Suurbritanniast väljaastumise küsimuses. Selle õnnestumise korral oleks Šotimaa koheselt väljas ka Euroopa Liidust.

„Kestvalt kõrge tööpuudus (tänagi 9,8 %) sunnib noori otsima endale rakendust ja inimväärset elu välismaal, jättes kodud meesteta, lapsed isata ning asjad ajamata. Aga võib-olla ongi see kellegi eesmärk – kujundada olukord, kus Eesti Vabariigis ei oleks alaliselt kohal initsiatiivikaid relvakandmisealisi mehi, ettevõtlikke arvamusliidreid, kes suudaksid kaitsta oma maad tuulte pöörises nii sõna kui teoga, ka relva jõul,“ ütles Eesti Maa- ja Majaomanike Liidu juhatuse esimees Aare Pällin 6. mail 2011 Tallinnas Vabaduse väljakul peetud kõnes.

Aivar Koitla peamised sihid Eesti Rahvusliku Liikumise uue juhina. Aus ülevaade A. Koitla komsomolikarjäärist.

Reedel, 13. mail 2011 saab 49-aastaseks Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esimees ja ühtlasi Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Valdo Paddar.

Saatekülaline: Eesti Rahvusliku Liikumise juht Aivar Koitla.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

137. saade (eetris: 2.05.2011)

Teema: 30. aprillil 2011 toimus Kadriorus, Tammsaare majamuuseumis Eesti Rahvusliku Liikumise (lüh. ERL) üldkoosolek. ERL-i uueks juhiks valiti Aivar Koitla, kes tunnistas, et organisatsioon on suures kriisis ja lubas asuda teiste eestimeelsete organisatsioonidega tihedat koostööd tegema.

29. aprillil 2011 kl. 12 lõppes viiepäevane näljastreik, mida oli Toompea lossi ees pidanud Lõuna-Eesti talumees ja kaitseliitlane Osvald Sasko, protesteerides nõnda Eesti võimurite soovimatuse vastu nõuda Venemaalt tagasi Petserimaa ja Narva-tagune. Millised olid näljastreigi lõppemise järel O. Sasko muljed?

30. aprillil 2011 kl. 16 pidi Vabaduse väljakul Tallinnas toimuma kõnekoosolek, kus oleks protesteeritud maa vabamüüki laskmise vastu, kuid väidetava võimurite vastutegutsemise tõttu olid korraldajad sunnitud oma ettevõtmise edasi lükkama. Mida arvas maamüügi-küsimusest Eesti Maa- ja Majaomanike Liidu juhatuse esimees Aare Pällin?

2011. aasta aprilli eelviimasel nädalal ilmus Rahvuslaste Tallinna Klubi ja Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu ühishäälekandjaks oleva ajalehe "Rahvuslik Koguja" järjekordne number. Millest on selles juttu?

Pühapäeval, 1. mal 2011 sai 50-aastaseks ERL-i uus juht Aivar Koitlla. Reedel, 6. mail 2011 saab 72-aastaseks Osvald Sasko. 

Saatejuht: Tõnu Kalvet

136. saade (eetris: 25.04.2011)

Teema: 25-29.04. 2011, kl. 9-17.00 toimub Toompea lossi ees nädalapikkune meeleavaldus Tartu Rahu piiride kaitseks ja nõudmaks 2005. aastal sõlmitud Eesti-Vene piirilepingu denonsseerimist ja moratooriumi seadmist loovutuslikele piiriläbirääkimistele. Ürituse eestvedaja, hr. Osvald Sasko Tartumaalt kuulutab protestinädalaks välja näljastreigi, et pöörata avalikkuse tähelepanu Eesti alade jätkuvale okupatsioonile ja anneksioonile Venemaa poolt ning mõista hukka Eesti riigitegelaste põhiseadusevastane loovutustegevus piiriküsimuses.

Liibüa on Aafrika üks väheseid „näljavabu“ riike. Pärast seda, kui nii-öelda arenenud riigid asusid Liibüasse vägisi nii-öelda demokraatiat sisse vedama, on seal tekkinud tõepoolest inimesi, kelle toidulaud kasinaks kipub jääma. Enne nii-öelda demokraatia „maaletoojate“ saabumist oli Liibüa varustatus toiduainetega aga vägagi hea. Kuidas sai kolonel Muammar Kaddafi juhtimisel Liibüast üks Aafrika rikkamaid riike?

Mis oli Põlissoomlaste Partei suure valimisedu tegelik põhjus ja kas nende edu jätkub? Mida on eestlastel, eesti rahvuslastel neilt õppida?

Mida kavandab Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu?

30. aprillil 2011 kl. 12 toimub Tallinnas, Tammsaare majamuuseumis (Koidula tn. 12a) Eesti Rahvusliku Liikumise üldkoosolek. Kas viimane paar-kolm aastat varjusurmas olnud ERL teeb seal läbi taassünni või laguneb hoopis laiali?

Saatekülaline: Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esimees Valdo Paddar.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

135. saade (eetris: 18.04.2011)

Teema: Soome rahvuslaste tuntuim ja mõjukaim erakond, Põlissoomlaste Partei esines 17. aprillil 2011 toimunud parlamendivalimistel väga võimsalt: hääli koguti peaaegu viis korda rohkem ja saadikukohti saadi peaaegu kaheksa korda rohkem kui eelmistel, 2007. aasta parlamendivalimistel ning oldi erakondade hulgas mõlema näitaja poolest paremuselt kolmas. Ometi asutati see erakond alles 1995. (!) aastal, enamus ta konkurente on aga juba üle 90-aastased.

Soome rahvuslaste edu üle siiralt rõõmustades muutub aga meel kohe nukraks, kui meenuvad eesti rahvuslased.

„Möödunud valimiste järel on demokraatia Eesti Vabariigis suuremas kriisis kui kunagi varem pärast iseseisvuse taastamist, kuid valitsev poliitiline klass keeldub tekkinud olukorra tunnistamisest ja kapseldub veelgi enam enda väikesesse, roosasse mulli. Võib-olla ei olegi selle kursi muutmine enam võimalik. Tagajärjeks saab tõenäoliselt olema see, et Ilvese ja Ansipi valitsusaeg läheb Eesti ajalukku demokraatia hääbumise ajajärguna. /-/ Vajalike muudatuste asemel valatakse rahvas üle kehtivat korda ilustava ning õigustava propagandaga,“ kirjutas publitsist Andres Laiapea internetiportaalis „Terve Mõistuse Sündikaat“ 11. aprillil 2011 ilmunud arvamusartiklis „Demokraatia hääbumisest Eestis“.

Kanadast pärit insener Vello Leitham töötas kolm aastat Liibüas ühe naftafirma sealses esinduses ja nägi oma silmaga, milline olukord valitseb ses riigis tegelikult.

Eesti Rahvusliku Liikumise üldkoosolek toimub 30. aprillil 2011 kl. 12 Tammsaare majamuuseumis Tallinnas. Kas üle kahe aasta varjusurmas olnud organisatsioon äratatakse ellu?

Saatejuht: Tõnu Kalvet

134. saade (eetris: 11.04.2011)

Teema: uus suur rahvasterändamine juba käib ja muutub päev-päevalt aina hoogsamaks. Selle suurimaks hoogustajaks on lääneriikide provotseeritud rahutused Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, suurimaks kannatajaks aga Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas ka Eesti.

Ungari politsei hambutust käitumisest meeleheitele aetud ungarlased asutavad viimasel ajal aina enam omakaitseüksusi. Reeglina on need üksused mitteametlikud (loe: põrandaalused). Millega tegeleb 2011. aasta alguses loodud mitteametlik omakaitseüksus nimega Rahvamiilits?

Eesti põeb eelmise suure rahvasterändamise tagajärgi veel praegugi. Käis ju nõukogude okupatsiooni ajal Eestist läbi u. 7 miljonit „kommunismiehitajat“ (loe: kolonisti), kellest üle poole miljoni jäi Eestisse paigale.

Nõukogude okupatsiooniaegse rahvasterändamise tagajärgi käsitleb ka Andres Raid oma arvamusloos „Kui nemad on eestlased, kes siis mina olen?“; see ilmus nädalalehes „Eesti Ekspress“ 7. aprillil 2011. Raidi kirjutis olnuks väga hea, kui autor jätnuks kirjutamata viimase artiklilõigu. Miks?

„Rahvusriik on ainus poliitiline struktuur, mis on vastavuses loomuliku ühiskondliku moodustisega. Säärane riik võib eksisteerida igavesti, kui talle ei tungi kallale mõni teine, tugevam rahvus või kui ta poliitilist süsteemi ei hakka mõjustama tema ühiskondlik struktuur, nimelt suguharu, hõimu, klanni ja perekonna huvid,“ kirjutas Liibüa riigipea oma (eesti keeleski ilmunud) teose „Roheline Raamat“ rahvuse-teemalises alapeatükis.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

133. saade (eetris: 4.04.2011)

Teema: Liibüas, üldse Põhja-Aafrikas toimuv mõjutab Eesti elu tunduvalt rohkem kui tavaeestlane tahab või julgeb endale tunnistada.

Internetiportaali „Terve Mõistuse Sündikaat“ lugejate hulgas 2011. aasta märtsi viimasel täispikal nädalal korraldatud arvamusküsitlusel ei pooldanud Liibüa-vastaseid õhurünnakuid peaaegu 80 protsenti vastanuist.

„Eesti Päevaleht“ kirjutas 26. märtsil 2011: „Muutused Põhja-Aafrikas on kaasa toonud Euroopa-suunalise põgenikelaine ning vaja on ka Eesti piirivalvurite abi. Eu­roo­pa välispiiride agentuur Frontex pakkus veebruari lõpus põgenike arvuks pool kuni poolteist miljonit.“

Paremaid palu konverentsiettekandest „Muljeid Läti Leegionäridepäeva üritustest 16. märtsil 2011“, mille pidas 27. märtsil 2011 Tartu ülikooli aulas eesti vabadusvõitleja Jüri Kuke mälestuseks korraldatud konverentsil Tartus elav läti vabadusvõitleja Bruno Javoiš.

Mida rääkis Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel 24. veebruaril 2011 Tallinnas Musumäel peetud kõnekoosolekul RTK liige, Mereakadeemia õppejõud Kalju Mätik?

30. märtsil 2011 taaskäivitus Eesti Iseseisvuspartei „Foorum“. Selle aadress on foorum.iseseisvuspartei.ee.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

132. saade (eetris: 28.03.2011)

Teema: 27. märtsil 2011 toimus Tartu ülikooli aulas eesti rahvuslaste iga-aastane tähtsündmus: vabadusvõitleja Jüri Kuke mälestuseks korraldatav konverents. Seal esines tänavu ka Eesti Rahvusliku Liikumise juht Martin Helme, kes arutles selle üle, miks ja kuidas on muudetud suurde poliitikasse minek patriootlikele, eurovastastele jõududele nii raskeks.

Kes oli Jüri Kukk? Miks on ta käitumine lugupidamistvääriv ja eeskujuks sobiv tänapäeva Eestiski?

Jõgeva raudteejaamas paigutati küüditatuid vagunitesse, millel polnud isegi trelle.

Eesti rahanduse praeguse madalseisu peapõhjuseks on intressipõhine pangandus, toonitas 24. veebruaril 2011 Tallinna kesklinnas Musumäel kõnekoosolekul esinedes Rahvuslaste Tallinna Klubi liige, rahandusasjatundja Tarmo Kruusmägi.

Märtsiküüditamise 62. aastapäeval sai 72-aastaseks praegune  Sihtasutuse Eesti Represseeritute Abistamise Fond juhatuse esimees Marju Toom, kes küüditati 1949. aasta märtsis Venemaale nii, et ta ei jõudnud isegi oma sünnipäevatorti maitsta.

Saatekülaline: tahtmatult märtsiküüditamise pealtnägijaks saanud Ants Hein.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

131. saade (eetris: 21.03.2011)

Teema: Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur hoiatas Jaapani valitsust juba 2008. aasta detsembris selle eest, et (Richteri skaala järgi) seitsmest pallist tugevama maavärina korral tekiks Jaapani tuumaelektrijaamades väga suured probleemid. Jaapani valitsus lubas meetmed tarvitusele võtta, kuid tegelikult piirdus see ainult kontrollkeskuse rajamisega Fukushima tuumaelektrijaama.

Suur osa Euroopa Liidu liikmesriikides olevaid tuumaelektrijaamu ei vastaks kontrollimisel kõige kõrgematele turvanõuetele, teatas Euroopa Komisjoni energiavolinik Günther Öttinger 17. märtsil 2011 Prantsuse-Saksa telekanalis „Arte“. Selle avalduse eest asuti Öttingeri kohe materdama, laskudes seda tehes ka ta eraeluliste, s.t. asjasse mittepuutuvate seikade nina alla hõõrumiseni.

Hiina Rahvavabariigi juhtkond peatas 16. märtsil 2011 tuumareaktorite ehitamise Hiinas, kuniks kõik turvariskid on eemaldatud. Sarnase otsuse oli teinud Saksamaa juhtkond paar päeva varem, 14. märtsil 2011.

Rahvuslaste Tallinna Klubi delegatsioon käis 16. märtsil 2011 Riias toimunud Läti leegionäride mälestuspäeva üritustel. Mis jäi sellest külastusest meelde ja silma?

„Püüame endas kasvatada peremehi oma maal ja teeme kõik selle jaoks, et see oleks võimalik!“ ütles Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu juhatuse liige Rein Koch 24. veebruaril 2011 Tallinna kesklinnas Musumäel peetud kõnekoosolekul esinedes.

27. märtsil 2011 toimub Tartu Ülikooli aulas üks eesti rahvuslaste iga-aastaseid tähtsündmusi – Langenud Vabadusvõitleja Päeva aulakonverents. Selle korraldab Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus.

Saatekülalised: Jüri Böhm ja Hannes Vanaküla – kaks liiget Rahvuslaste Tallinna Klubi delegatsioonist, kes käis 16. märtsil Riias.
Saatejuht: Tõnu Kalvet    

130. saade (eetris: 14.03.2011)

Teema: 10. märtsil 2011 kiitis peagi ametist lahkuv Andrus Ansipi valitsus heaks ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava aastani 2020. See kava valmis reformar Jaanus Tamkivi juhitava keskkonnaministeeriumi eestvõttel ning käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Helilooja Urmas Sisaski hinnangul võimaldab see kava kaevandada Tuhala-Nabala pühades paikades. Sisask lubab loobuda Eesti kodakondsusest, kui seal tõepoolest kaevandamiseks peaks minema. Miks leidus aga Nabala maardla piirkonnas – Lõuna-Harjumaal ja Põhja-Raplamaal – arvukalt kodanikke, kes hääletasid 2011. aasta 6. märtsil toimunud Riigikogu valimisel röövmajandust pooldavate erakondade poolt?

Ida-Slovakkias asuva Družstevná pri Hornáde linna juht lubas kohalikel mustlastel kinni püüda hulkuvad koerad ja need ära süüa. Tema käitumisest tasuks õppust võtta ka Eesti omavalitsusjuhtidel.

USA-s vägistas üks neegrinoorukite kamp 11-aastase koolitüdruku ja riputas oma teost mobiiltelefoniga tehtud videosalvestuse internetti. Politsei vahistas sellega seoses 18 neegrinoorukit.

Mis on olmepoliitika ja ulmepoliitika vahe?

Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses oli rahvaalgatus olemas, hiljem see aga kaotati. Miks on tarvis see taastada? Vastuse andis Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Jaan Hatto 2011. aasta 24. veebruaril Tallinna kesklinnas Musumäel peetud kõnes.

Saatekülaline: Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esimees Valdo Paddar.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

129. saade (eetris: 7.03.2011)

Teema: Eesti Iseseisvuspartei tulemus 2011. aasta Riigikogu valimistel jäi oodatust lahjemaks. Miks? Kuidas saboteeris poliitkartell iseseisvuslasi eelmistel, 2007. aasta Riigikogu valimistel ja kuidas nüüd? Milliseid muudatusi Eesti poliitmaastikul on oodata lähemas ja milliseid kaugemas tulevikus? Millal ärkab Eesti valijaskonna uimasem osa?

Riigikogu valimiskampaania varjutas peaaegu täielikult ühe sündmuse, mis puudutab Eestis väga paljusid: autokütuse hind tõusis maagilise 20 kroonini liitri est. See pani paljudki autoomanikud mõtlema: kas otsida muid liikumisvõimalusi või koguni muid kütuseallikaid? Üheks väljapääsuks on elektriautode kasutuselevõtt. Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teataski 3. märtsil 2011, et ettevalmistused elektriautode kasutuselevõttu soodustava poliitika väljatöötamiseks on ses ministeeriumis käinud juba 2009. aasta teisest poolest peale ja et lähiajal kavatsetakse Eestisse rajada elektriautode laadimise võrk. Kokkulepe Jaapani firmalt "Mitsubishi" esimese elektriautodepartii ostmiseks on juba olemas.

Kuulus leiutaja Nikola Tesla leiutas 20. sajandi algupoolel elektriauto, mis liikus... eetrijõul! Miks see masstootmisse ei jõudnud? Vastuse annab Rahvuslaste Tallinna Klubi ühe mõjukama liikme, Mati Kruusimäe lühiettekanne, mis peeti 12. veebruaril 2011 Tallinnas korraldatud Teises Rahvuslaste Talvekoolis.

8. märtsil 2011 saab 76-aastaseks Rahvuslaste Tallinna Klubi liige, Eesti Iseseisvuspartei endine aseesimees Jaak Mets. 11. märtsil 2011 saab 60-aastaseks Rahvuslaste Tallinna Klubi liige, 2007. aastal Eesti aasta rahvuslaseks valitud Jüri Böhm.

Saatekülaline: Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

128. saade (eetris: 28.02.2011)

Teema: üks päev enne Eesti Vabariigi 93. aastapäeva ilmus Rahvuslaste Tallinna Klubi ja Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu ühise häälekandja, ajalehe „Rahvuslik Koguja“ värske number. Millest on seal juttu ja miks tasub seda osta?

24. veebruaril 2011 korraldati Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel Tallinna kesklinnas Musumäel iseseisvuspäeva kõnekoosolek ja seejärel rongkäik Toompeale.

Millised on olulisemad valimisvõltsingud ja kuidas nende vastu võidelda?

Ümeramees on tagasi ja tahab uusi, paremaid relvi, millega vaba Eesti eest võidelda.

Saatekülalised: Eesti Iseseisvuspartei valimisnimekirjas Lasnamäel, Pirital ja Kesklinnas (II valimisringkond) 2011. Aasta märtsivalimistel Riigikokku kandideeriv Raivo Orgusaar ja Keskerakonna valimisnimekirjas Põhja-Tallinnas, Kristiines ja Haaberstis (I valimisringkond) kandideeriv iseseisvuslane ja eurovastane Märt Sults.

Saatejuht: Tõnu Kalvet  

127. saade (eetris: 21.02.2011)

Teema: „Rahvuslaste pooltund“ sai 18. veebruaril 2011 kolmeaastaseks. Mis aitab saate toimetusel võimurite vägeva propagandamasina vastu heideldes meelekindlaks jääda ja võitlust jätkata?

19. veebruaril 2011 korraldas jurist ja ajaloolane, Eesti Iseseisvuspartei endine esimees Anti Poolamets Lasnamäel asuva vene õigeusu kiriku lähistel piketi. Mille vastu piketeerijad protestisid ja kas sellest oli pigem kasu või kahju?

Mida pakub Eesti Iseseisvuspartei valimisnimekirjas Nõmmel ja Mustamäel kandideeriv Tarmo Kruusmägi välja me riigi majanduse ja rahanduse, eeskätt panganduse olukorra parandamiseks?

Millised on  Eesti Iseseisvuspartei valimisnimekirjas Lasnamäel, Piritas ja kesklinnas kandideeriva Raivo Orgusaare seisukohad majandusvallas ja veel mitmeski muus olulises küsimuses?

Saatekülalised: Tarmo Kruusmägi ja Raivo Orgusaar.
Saatejuht: Tõnu Kalvet 

126. saade (eetris: 14.02.2011)

Teema: „Multikultuursus on läbi kukkunud nii Euroopas kui ka Prantsusmaal,“ ütles 10. veebruaril 2011 Prantsuse telekanali TF 1 otsesaates Prantsusmaa president Nicolas Sárközy.

Aina rohkem Austria liidumaid keelustab kerjamise. „Inimõiguslased“ nimetavad kerjamiskeeldu põhiseadusevastaseks ja lausa rassistlikuks, kuna see tabab eelkõige mustlasi.

Soomest  tuleb viimasel ajal aina rohkem teateid selle kohta, kuidas mustanahalised või muud muulased on soomlannasid vägistanud. Eriti ärevusstekitav on aga see, et säärased vägistajad võivad pahatihti levitada AIDS-i või HIV-viirust.

Brüsselis korraldatud arvamusküsitluse kohaselt hindas 62 protsenti vastanutest Euroopa Komisjoni praeguse koosseisu tööd mitterahuldavaks. Madalaima hinde sai Euroopa Liidu välispoliitika juht Catherine Ashton.

Egiptuse välisministeerium laitis maha Catherine Ashtoni mõtte külastada Egiptuse mässajaid, kuid Ashton teatas, et ei hooli sellest keelust ja kavatseb sinna ikkagi sõita. Euroopa Liidu üks kõrge ametnik nimetas seda otsust põhjendatuks, kuna Euroopa Liit on Egiptuse tähtis partner ja säärasele partnerile ei tohtivat Egiptus tõrjuvalt vastata.

Millised on Eesti Iseseisvuspartei valimisnimekirjas Mustamäel ja Nõmmel Riigikokku kandideeriva Kalju Mätiku vaated majanduse, võõrtööjõu ja integratsiooni kohta? Miks ta soovitab alustada operatsiooni „Must lammas“?

Soome-ugri rahvaste 6. maailmakongress toimub 2012. aastal Ungari linnas Siófokis, teatas 9. veebruaril 2011 Fenno-Ugria Asutus.

17. veebruaril 2011 möödub 67 aastat pataljon „Narva“ väljamurdest „Tšerkassõ kotist“. Sel puhul toimub MTÜ Kõrvekülaline eestvõttel samal päeval Kõrveküla raamatukogus Tartumaal sõjaajaloo-teemaline loeng „Talvine draama mäda Tikitši jõel“.

Saatekülaline: saadikukandidaat nr. 743, Nõmmel ja Mustamäel kandideeriv Kalju Mätik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

125. saade (eetris: 7.02.2011)

Teema: Egiptuses 2011. aasta veebruari algul puhkenud mässu kohta tuleb huvitavaid teateid. Seda muidugi mitte Eesti õukonnaajakirjanduse kaudu, vaid ikka välismaise ajakirjanduse kaudu.

2. veebruaril 2011 toimunud Eesti Televisiooni välispoliitika-teemalises valimissaates oli Egiptuse mässust juttu ülivähe. Jäi mulje, nagu tahtnuks nii saatejuhid kui ka võimukartelli erakondade esindajad selle kõige meelsamini maha vaikida.

Eesti Iseseisvusparteid esindas ses valimisväitluses Kalju Mätik, kes kandideerib teatavasti Nõmmel ja Mustamäel. Mätikule anti sõna märksa vähem kui poliitkartelli kuuluvate erakondade esindajatele. Viimastel seevastu lasti „vahutada“ täiesti süüdimatult ja peaaegu piiramatult.

Eesti Karskusliit AVE valis 2010. aasta tegijaks Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu, kes on aastaid selgitanud ja põhjendanud Eesti meediale ja avalikkusele eestlaste tarvitatud alkoholikoguseid ning sellega seotud probleeme. Alates 2008. aastast valib Eesti Karskusliit AVE aasta tegijaks kas isiku, organisatsiooni, ürituse või väljaande, mis on olulisel määral mõjutanud Eesti alkoholipoliitikat, edendanud karskusideed või panustanud alkoholiga seotud kahju vähendamisse. Aasta tegija tänukirja annab Karskusliit üle kevadisel aastakonverentsil, mille teema valitakse tulenevalt aasta tegija tegevusvaldkonnast.

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldas 2. veebruaril 2011 kl. 13-14 Tallinnas, Vene saatkonna ees piketi, kus nõudis tagasi Petserimaad ja Narva-tagust.

Kuperjanovi Seltsi juhatuse esimees Olev Teder kirjutas äsja ühe ajalooraamatu, milles avaldatud dokumendid muudavad me seniseid vaateid Eesti ajaloole märgatavalt.

Kolmandas valimisringkonnas (Nõmme ja Mustamäe) kandideerib Eesti Iseseisvuspartei valimisnimekirjas reklaamiasjatundja Tarmo Kruusmägi. Millised on Männikul elava rahandus-, majandus- ja reklaamispetsi seisukohad valimistel? Mida ja kuidas ta tahab muuta?

Saatekülalised: Julius Kuperjanovi Seltsi juhatuse esimees Olev Teder ja saadikukandidaat nr. 742, Nõmmel ja Mustamäel kandideeriv Tarmo Kruusmägi.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

124. saade (eetris: 31.01.2011)

Teema: 29. jaanuaril 2011 värises maa... Ungaris! Maavärina tugevus oli 4,8 palli Richteri skaala järgi. Viimati oli umbkaudu sama tugev maavärin seal 25 ja pool (!) aastat tagasi – 15. augustil 1985. Toona mõõdeti maavärina tugevuseks 5,2 palli.

Välismaiste „heasoovijate“ toel Egiptuses puhkenud mässus katsub inimrämps kukutada riigile stabiilse arengu kindlustanud riigipead, president Hosni Mubarakki. „Mässuviirus“ on 2011. aasta jaanuari jooksul levinud veel Tuneesiasse, Jeemenisse, Alžeeriasse, Jordaaniasse ja Nigeeriasse. Lääs paistab taas üritavat vägisi juurutada läänelikku demokraatiat seal, kuhu see üldse ei sobi. Miks on eestlase huvides, et Egiptuses ja mujalgi araabiamaades jääks võimule senised, korda ja tasakaalu tagada suutvad riigijuhid?

Milline on Eesti Iseseisvuspartei valimisprogrammi majandusealane osa?

Eesti Iseseisvuspartei esindajale, Tartu ärimees Rein Pihlarile anti 26. jaanuaril 2011 Eesti TV-s toimunud valimissaates kaks korda vähem kõneaega kui Isamaa ja Res Publica Liitu esindanud Juhan Partsile. Pihlarist rohkem lubati rääkida ka Keskerakonna, Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja roheliste esindajal.

Kolmandas valimisringkonnas (Nõmme ja Mustamäe) kandideerib Eesti Iseseisvuspartei valimisnimekirjas Riigikokku insener, Mereakadeemia õppejõud Kalju Mätik. Millised on kauaaegse nõmmelase (elas Nõmmel aastail 1943-1974) ja omaaegse poliitvangi seisukohad valimistel? Mida ja kuidas ta tahab muuta?

Kolmapäeval 2. veebruaril 2011 kl. 11 korraldab Julius Kuperjanovi Selts oma nimikangelase haual (Tartus, Raadi kalmistul) mälestusürituse. Iga kohaletulija saab kingiks Kuperjanovist pajatava raamatu „Hundipoja surm“.

Samal päeval kl. 13-14 toimub Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel Tallinnas, Vene saatkonna ees pikett, kus nõutakse tagasi Tartu rahulepingu järgi Eesti Vabariigile kuuluvaid, kuid juba üle 66 aasta Vene ülemvõimu all olevaid alasid – Petserimaad ja Narva-tagust.

Saatekülaline: saadikukandidaat nr. 743, Nõmmel ja Mustamäel kandideeriv Kalju Mätik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

123. saade (eetris: 24.01.2011)

Teema: 2011. aasta märtsivalimistel Riigikokku kandideerijate nimekirju uurides selgub, et eesti rahvuslased ei suutnud taas – kui mitmendat korda juba! – ühtseks löögirusikaks koonduda. Ometi pakkus eesti rahvuslaste tuntuim ja mõjukaim poliitjõud, Eesti Iseseisvuspartei (lüh. EIP) oma valimisnimekirjas kandideerimise võimalust kõigile eestimeelsetele organisatsioonidele ja üksikisikutele. Osa võttiski seda üleskutset kuulda ja koondus valimisvõitluse ajaks EIP lipu alla, suurem osa aga otsustas hasartmängu kasuks: kandideerib kas üksinda või mõne rahvusaate-vaenuliku erakonna nimekirjas. Arvukalt tuntud eesti rahvuslasi jäi kõrvale kas hirmu, väikluse või kõige lihtlabasema mugavuse tõttu.

Ülevaade eesti rahvuslaste ühe tuntuma häälekandja, ajalehe “Rahvuslik Koguja” 2011. aasta jaanuarinumbrist. Esmakordselt on selle ajalehe kaaskoostajaks ja kaasväljaandjaks Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK).

Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liikme ning RTK rajaja Jaan Hatto sulest ilmus 2011. aasta jaanuari algupoolel  üks vägagi asjalik demokraatiaõpik. Raamat kannab pealkirja „Kuhu kadus Eesti demokraatia?” ja selle andis välja kirjastus „Maatriks”. Mille poolest see teos hea on, kui palju ta maksab ja kust teda saab?

Rootsis elav eesti kirjanik ja filmilavastaja Jüri Lina peab 31. jaanuarist kuni 2. veebruarini 2011 Eestis kolm loengut teemal „Millest arstid ei räägi”. Neis käsitleb ta tervise säilitamist puudutavaid andmeid, mida sihilikult on varjatud. See raskesti kättesaadav informatsioon heidab valgust mitmele tundmatule meetodile. Loengusarja avapäeval, 31. jaanuaril 2011 ilmub J. Lina menuraamatu “Varjatud tervisevalem” kolmas, täiendatud trükk. Eelmise trükiga võrreldes on raamatusse lisatud 64 lehekülge uut materjali, s.h. vitamiinide K2 ja D3 kohta, andmeid tsingi toimest, immuunsüsteemi saladustest (sealhulgas lümfist ja harkelundist), looduslikest vahendeist ja tervislikust toitumisest.

Saatekülaline: Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige, Rahvuslaste Tallinna Klubi rajaja Jaan Hatto.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

122. saade (eetris: 17.01.2011)

Teema: eestimeelsetel inimestel on, kelle poolt 2011. aasta märtsikuus toimuvatel Riigikogu valimistel hääletada: Eesti Iseseisvuspartei (lüh. EIP) läheb valimisvõitlusse kui rahvuslaste ühisrinne, koondades oma valimisnimekirja paljude teistegi eestimeelsete rühmituste esindajaid. Tegemist on ilmselt EIP ajaloo laiapõhjalisima valimisnimekirjaga.

Valimiste lähenedes on EIP kodulehe (www.iseseisvuspartei.ee) külastatavus kasvanud lausa hüppeliselt. Kasv jätkub samas vaimus. See näitab, et aina suuremal hulgal inimestel on vajadus tõese informatsiooni järele. On ju elu näidanud, et väga suur osa EIP ennustatust on ka teostunud. EIP kodulehte uurides saab igaüks selles ise veenduda.
Mis asjaoludel saab EIP-st juba lähiajal Eesti suurim opositsioonierakond?
Eesti õukonnaajakirjandus katsub EIP populaarsuse kasvu enamasti maha vaikida, kasutades selleks kõikvõimalikke vahendeid ja võtteid. Mida siis õukonnameedia (loe: tema taga seisev poliitkartell) EIP puhul tegelikult kardab?
Miks hääletavad rikkurite parteide poolt isegi need inimesed, kes on töötud ja/või tulevad ots-otsaga suurivaevu kokku?
Suur osa Eesti inimestest on praegu veel passiivne ega võta oma olukorra parandamiseks midagi ette. Sellega haakub väga hästi katkend Jüri Lina raamatust „Mida Eesti ajakirjandus pelgab?”: „Eestis leidub palju häid inimesi, ent nad on tavaliselt nõukogulikult passiivsed selle suhtes, mis riigis toimub. Rootsi filosoof Henry T. Laurency kirjutas oma teoses “Eluteadmised I” (Skövde, 1986, lk. 259) järgmist: “Headus, mis laseb kurjal laamendada, muutub kaassüüdlaseks selles, mida õelus korda saadab.” See tähendab, et me peame endiselt kehtivatele valedele ja vägivallamentaliteedile vastumeelsust näitama.”

Saatekülaline: Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

121 saade (eetris: 10.01.2011)

Teema: Eestis ja Eestile on tehtud hulgaliselt igasugu arengukavasid, kuid peaaegu ükski neist pole teostunud.

Eesti siseministeerium käivitas ruumilise arengu üleriikliku planeeringu, mil koondnimeks „Eesti 2030+”. Väga suur osa sellest on arusaamatu, viisakalt öeldes: defineerimata. Mil määral, kuidas see kava teostudes Eesti arengut mõjutab ning miks tundub juba praegu, et seda(gi) kava ei suudeta teoks teha?

Saatekülaline: majandusdoktor Aarne Toomsalu.
Saatejuht: Valdo Paddar.

120 saade (eetris: 27.12.2010)

Teema: meeldejäävamad sündmused 2010. aastal ja tõenäolisemad suundumused 2011. aastal.

Martin Helme ja veel mõni Eesti Rahvusliku Liikumise tuntud liige, kes käisid 2010. aasta sügisel koos Toompeal ja esinesid Kanal Kahe uudistesaates „Reporter” suurte plaanide ja lubadustega, on praegu vait kui siga rukkis. Asi muutub arusaadavamaks, kui meenutada, et Mart Helme on endiselt Tunne Kelami rahastatava ajakirja „Maailma Vaade” peatoimetaja.

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldas 2010. aastal arvukalt mitmesuguseid üritusi, kord üksinda, kord koos teiste eestimeelsete organisatsioonidega.

Mõjuagentide olemusest.

Eesti valitsus käitub 2010. aasta viimase mitme kuu jooksul ülipentsikult: klammerdub iga hinna eest euro käibelevõtu-(kinnis)ideesse, eirates järjekindlalt Euroopa Liidust saabuvaid hoiatussignaale euro ebapiisava elujõulisuse kohta. Miks?

Eestis pole siiani avatud päris mitut Euroopa Sotsiaalharta punkti. Sellega ongi seletatav sotsiaalhoolekande nigel seis. Eesti mõjuagent Brüsselis, Tunne Kelam võiks käivitada sellealase teavituskampaania, kuid pole seda seni miskipärast teinud.

Eesti kehva olukorra üks peamiseid põhjusi on otsedemokraatia puudumine. Võimulolev klikk pole otsedemokraatia kehtestamisest aga huvitatud.

Nõmme Raadio on teatud mõttes nagu intelligentsustest.

Lähiajal maailmas tekkiv toiduainenappus peaks tähendama Eesti põllumajandusele suurepärast läbilöögivõimalust, kuid kas Eesti juhtkond ja ka põllumees ise on vaimselt selleks valmis? Milline muu töölõik võiks Eestil uues ülemaailmses tööjaotuses olla?

Saatekülalised: Rahvuslaste Tallinna Klubi liikmed Valdo Paddar ja Ülo Stockholm.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

119. saade (eetris: 20.12.2010)

Teemad: Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Anti Poolamets käivitas 2010. aasta kevadel Eesti krooni kaitseks ja eurole ülemineku vastu ühiskondliku kampaania, mis hõlmas mitmesuguseid üritusi ja tipnes 7. detsembril 2010 enam kui kümne tuhande protestiallkirja üleandmisega Riigikogu esimees Ene Ergmale. Millised olid kampaania eredamad hetked? Mis juhtus kohtumisel Ergmaga, et õukonnaajakirjandus seda kajastada ei julenud?

Endise Jugoslaavia ühes piirkonnas, Tšernogooria (=Montenegro) Vabariigis on juba pikka aega kasutusel… euro! Ometi pole see riik ei Euroopa Liidu ega eurotsooni liige. Miks pole euro käibesolek sealsele(gi) majandusele kasuks tulnud ega seal(gi) õnne õuele toonud? Mida tasuks eestlasel Tšernogooriasse reisides kindlasti teada ja millega arvestada?

Saatekülalised: Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Ülo Stockholm ning Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu juhatuse liige Rein Koch.

Saatejuht: Tõnu Kalvet  

118. saade (eetris: 13.12.2010)

Teema: novembri viimasel pühapäeval tabati Moskva-Tallinn rongi kontrollides Narvas üks gaanalane, kes väitis, et tahab sõita Tallinna oma rahvuskaaslasi otsima. Ta reisis Gaana Vabariigi passiga, kuid esitas piirivalvuritele Itaalia elamisloa ja ID-kaardi, mis mõlemad olid võltsitud. Ta oli need ostnud 2009. aastal Roomas 900 euro eest. Miskipärast julges „Eesti Päevaleht“ avaldada selle uudise ainult oma paberlehes, mitte aga internetiküljel.

 „Kaasavõetud neeger loomastus Soome iseseisvuspäeva vastuvõtul“, kirjutas 6. detsembril Helsingis toimunud piinliku vahejuhtumi kohta päev hiljem ERSP kodulehe toimetus.

Charlestoni linnas (USA) lubas üks 18-aastane neegritar oma kolmel 16-aastasel tõmmunahalisel meestuttaval kasutada oma 1,5-aastast poega… poksikotina (!) ja lüüa mitu korda vastu maad. Peksu tagajärjel murdus pisipoisil mitu roiet ja tal tekkis sisemine verejooks. Pole teada, kas temast enam elulooma saab.

Soome 93. iseseisvuspäeval, 6. detsembril 2010 keerlesid presidendilossis toimunud pidulikul vastuvõtul uljalt tantsuhoos… omasooiharad! Millal sai see allakäik alguse? 

Suurem osa Soome elanikke ei teadvusta endale, et Soome pole juba 15. aastat – Euroopa Liitumisest alates – iseseisev.

Rootsi akadeemik Gunnar Wetterberg esitas 2010. aasta novembri algul kava Põhjala ühisriigi loomiseks, kuid lähtus ainult majanduslikest ühisjoontest, jättes piirkonna rahvuste mõttemaailma pea täielikult arvestamata. Samuti ei näinud Wetterberg ette selle ühisriigi väljaastumist Euroopa Liidust. Rootsi vastupanuliikumisel seevastu on Põhjala ühisriigi loomiseks märksa parem ja läbimõeldum kava.

Mida kujutab endast Rootsi rahvuslaste iga-aastane tähtsündmus – detsembri avakolmandikul Stockholmis peetav rongkäik nimega Salemi marss? Miks osaleb seal aasta-aastalt aina rohkem teiste maade rahvuslasi?

Saatekülaline: Risto Teinonen

Saatejuht: Tõnu Kalvet

117. saade (eetris: 6.12.2010)

Teema: 6. detsembril 2010 on  Soome iseseisvuspäev. Siis tähistatakse Soome Vabariigi väljakuulutamise 93. aastapäeva. Vähesed teavad aga, et 1918. aastal kuulutas parlament Soome hoopis… kuningriigiks! Kuidas sai/jäi Soome siiski vabariigiks?

Milline näeb välja iseseisvuspäev tänapäeva Soomes? Sellest annab päris hea ettekujutuse Soome naisajakirjanik Laura Rantaneni kirjutis „Iseseisvuspäev – meenutame verevalamist ja vaatame nibusid“, mis ilmus internetiportaalis „Delfi“ 24. veebruaril 2010.

Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus tähistas Soome 93. iseseisvuspäeva juba 4. detsembril 2010 Tallinnas, Eesti Rahvusraamatukogus oma tavakssaanud kontsert-aktusega. „Tervitusi soomepoistele tõid mitmed Soome organisatsioonid ja institutsioonid eesotsas Soome suursaadikuga Eestis Aleksi Härköneniga. Pidupäevakõnega esines Soome kaitseminister Jyri Häkämies, kes saabus Eestisse, et avaldada austust soomepoistele ja ühtlasi kohtuda oma Eesti kolleegi Jaak Aaviksooga,“ kirjutas selle ürituse ülevaates 4. detsembril 2010 Kanada ajalehes „Eesti Elu“ nimekas ajaloolane ja arhivaar Peep Pillak.

Soome rahvuslaste tuntuimat erakonda toetas päevalehe „Helsingin Sanomat“ tellimusel läbiviidud üleriikliku arvamusküsitluse kohaselt 2010. aasta novembris ja detsembri algupäevil 15,4 protsenti valimisealistest Soome kodanikest. Sellega oldi populaarsuselt neljas erakond. Mõtlemapanev fakt: rahvuslaste poolehoidjaskond Soomes suureneb pidevalt, kartelliparteide oma aga väheneb pidevalt.

Esmapilgul uskumatu legendina tunduv jutt, et partisanide juht Julius Kuperjanov mobiliseeris Eesti Vabadussõja algul kolme nädalaga oma mõnekümne kaitseliitlasega salgast 1200-mehelise pataljoni, leidis dokumentaalset kinnitust. Nende meeste nimekiri on üleval Julius Kuperjanovi Seltsi koduleheküljel www.kuperjanov.ee.

9. detsembril 2010 kell 16.15 toimub Tartus, Lossi 3-217 Akadeemilise Ajalooseltsi ettekandekoosolek. Seal esineb ajaloodoktorant Mari-Leen Tammela teemal „Kuum sügis 1920: August Krookuse luurevõrk ja 50 kommunisti kohtuprotsess“.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

116. saade (eetris: 29.11.2010)

Teema: Helsingi linnavalitsus saatis 2010. aasta novembri viimasel nädalavahetusel maalt välja Helsingis kerjanud Rumeenia mustlased. Neile osteti linna kulul laevapilet Tallinna ja anti igale autoomanikust mustlasele 300 eurot bensiiniraha, et nad naaseks oma kodumaale. Samas pole üldsegi surmkindel, et nad seda teevad, sest Schengeni viisaruumis olles võivad nad igas Schengeni leppega liitunud riigis viisavabalt viibida kuni 90 päeva. Seepärast tasubki igal Eesti elanikul olla lähikuudel nii oma vallas- kui kinnisvara suhtes väga valvas ning vältida igasuguseid oste eksootilise välimusega tegelastelt, kes kahtlast kaupa kaela püüavad määrida.

Eesti Iseseisvuspartei eestvõttel korraldati 27. novembril 2010 Eesti Rahvusraamatukogus rahvuslaste ümarlaud. Seal arutati, kuidas koondada rahvuslased 2011. aasta Riigikogu valimisteks üheks löögirusikaks – minna valimistele Eesti Iseseisvuspartei valimisnimekirjas.

Euro tulevik tundub üha kurjakuulutavam. Sellest julgeb aina rohkem rääkida isegi Eesti õukonnaajakirjandus. Järelikult on tõde juba niivõrd ilmne, et isegi võimurite kontrolli all olev ajakirjandus ei saa seda enam varjata.

Kui Euroopa Liit peaks lagunema, siis esialgu tõenäoliselt mitte pisikesteks kildudeks, vaid suuremateks blokkideks. Üks säärane blokk võiks olla ka Põhjala ühisriik, mida 2010. aasta novembri algul propageeris nimekas Rootsi akadeemik Gunnar Wetterberg. Pealtnäha on ta pakutud ühisriigi kava täiesti asjalik, lähemal vaatlusel aga selgub, et Põhjamaad pole selleks veel valmis.

Saatekülalised: Rootsis elav eesti kirjanik ja filmilavastaja Jüri Lina ning Rootsi rahvuslaste erakonna Rahvusdemokraadid endine aseesimees Steve Ahlberg.

Saatejuht: Tõnu Kalvet  

115. saade (eetris: 22.11.2010)

Teema: Eesti õukonnameedia ja poliitkartell kirjeldab Valgevene riiki kui väga laiduväärset, tegelikult aga on tegu riigiga, kus on kord majas: põllumajandus ja tööstus õitseb, tööhõive on peaaegu täielik, „paadialuseid“ pole, teed on suurepärases korras, ümbrus on puhas, inimesed aga sõbralikud, abivalmid ja väärikad.

Euroopa Liit tõrjub Valgevene liha (selle „liiga“ kõrge kvaliteedi tõttu) igati, kuna see on reeglina toodetud mahepõllunduse põhimõtteid järgides ja lükkaks seetõttu EL-i toiduaineturul kõrvale „euroliha“.

2010. aasta augustis käis Valgevenes viiepäevasel ringsõidul Eestimaa Rahvuste Ühenduse (lüh. ERÜ) delegatsioon.

23. novembril 2010 saab 44-aastaseks Rahvuslaste Tallinna Klubi liige ja Nõmme Raadio kaastööline Hannes Vanaküla.

Saatekülalised: ERÜ delegatsiooni koosseisus 2010. aasta augustis Valgevenes käinud Arvi Matvei ja Leo Mürkhein.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

114. saade (eetris: 15.11.2010)

Teema: Euro kasutuselevõtu vastased on Eesti elanike seas endiselt enamuses, näitas veenvalt arvamusuuringufirma Saar Poll 2010. aasta oktoobris läbiviidud küsitlus. Selle läbiviimise tellis ja maksis oma taskust kinni Rahvuslaste Tallinna Klubi liige, Eesti krooni eest võitlev jurist ja ajaloolane Anti Poolamets.

Teine tuntud eurovastane, majandusprofessor Ivar Raig peab neljapäeval,  18. novembril 2010 algusega kell 18.00 Tallinna Ülikooli õppehoones „Mare“, täpsemalt selle loengusaalis „Tallinn“ ettekande euroteemal.

Ivar Raig osales ka 2010. aasta 22. mail Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldatud Esimeses Rahvuslaste Kevadkoolis ja pidas seal vägagi sisuka loengu pea samal teemal, juhtides tähelepanu muuhulgas järgmisele ohule: kui Kreeka majanduse päästmiseks mõeldud 750 miljardi euro suurusse abisse peale Saksamaa teised Euroopa Liidu liikmesriigid ei panusta, siis loobub ka Saksamaa panustamast ja võtab kiiresti oma raha – marga – taas kasutusele. Siis oleks Eesti paugupealt nõukogudeaegses majandusolukorras tagasi: viletsate majandustega koos.

Teisipäeval, 16. novembril 2010 möödub 22 aastat Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (lüh. ENSV) suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest. Puhtjuriidiliselt oli ENSV Ülemnõukogu küll okupatsioonivõimude tööriist, kuid ometi oli ENSV suveräänsusdeklaratsioon väga vajalik, sest näitas, et isegi võõra võimu all olles on võimalik selg sirgeks ajada ning keelduda eestivaenulikke seadusi täitmast. Näiteks Riigikogu pole seda suutnud, vaid lubab EL-i seadustel olla Eesti Vabariigi seaduste suhtes endiselt ülimuslik.

„Riigi või mis tahes muu subjekti suveräänsus selle sõna kõige lihtsamas ja klassikalisemas mõttes on riigi mitteallumine kellelegi või millelegi omaenese territooriumil,“ kirjutas kuukirja „Eesti Kommunist“ 1989. aasta 2. numbris avaldatud artiklis „Tüliõun nimega „Suveräänsus“ jurist Igor Gräzin. Palju sealkirjutatust sobib iseloomustama ka EL-i liikmesriikide ja nn. keskvõimu suhet tänapäeval.

17. novembril 2010 kell 18.00 räägib Tallinnas, Vene tänav 6 toimuval Linnamuuseumi Klubi ettekandeõhtul Artur Laast 2010. aasta novembri alguses Almatõs toimunud konverentsist „Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa“.

Pühapäeval, 21. novembril 2010 algusega kell 17.30 toimub Nõmme Kultuurikeskuses sõpruskontsert pealkirjaga „Millal sõprusest armastus sai…“ Kaastegevad on Nõmme naiskoor ja Tallinna Pimedate Puhkpilliorkester. Üheks solistiks on seal rahvusvaheliste konkursside laureaat, ooperilaulja Mati Palm.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

113. saade (eetris: 8.11.2010)

Teema: “On peaaegu vältimatu, et euro kukub kokku. See võib juhtuda varsti või siis 5-10 aasta pärast,” ütles Briti majandus- ja äriuuringute keskuse (inglise k. lüh. CEBR) juht Douglas McWilliams. „Euro kukkumise vältimiseks võidakse Euroopa Liidu riikidele peale suruda lisaraha andmise nõue, mis Eestile tähendaks miljardite välja käimist ja majanduslikku kahju,“ kirjutas 6. novembril 2010 Eesti internetiväljaanne „NS Blog“.
Euroopa Komisjon peab olukorda Kreeka piiril ärevusttekitavaks, sest just Kreeka kaudu saabub Euroopa Liitu enam kui 80 protsenti kõigist ebaseaduslikest sisserändajatest. Kreeka võimud ei suuda aina kasvavat illegaalide tulva enam ise pidurdada ning palusid paari nädala eest abi EL-i juhtkonnalt. See saatiski Kreeka-Türgi piirile appi patrullima EL-i välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri FRONTEX umbes sajaliikmelise üksuse. FRONTEX-i üksus vahistas üheainsa päevaga 115 (!) piiririkkujat.

Kui vaadata FRONTEX-i kodulehel olevat Euroopa kaarti ja sealkujutatud värvilisi nooli, siis jääb mulje, justkui kujutataks seal sõda ja vägede liikumist. Kaardi põhjal otsustades rünnatakse Euroopat ägedalt nii lõunast kui ka idast. Sellegipoolest otsustas EL-i juhtkond anda viisavabaduse suurele hulgale teistele lõunamaalastele, kelle puhul on juba ette teada, nad reisimisvabadust tõlgendavad kolimisvabadusena ja et läänemaailma kommetega nad eriti kohaneda ei suuda ega tahagi – albaanlastele ja teistelegi endise Jugoslaavia lõunapoolsete vabariikide asukatele.

„Kas Eesti Pank eurole üleminekul saab eurot emiteerida ja seisab euro stabiilsuse eest? Kas euro kasutusele võtmine on põhiseadusega kooskõlas? Kes vastutab selle eest, kui on rikutud põhiseaduse punkte, hetke näide paragrahvi 111?“ küsis 3. novembril 2010 õiguskantslerile saadetud arupärimises MTÜ Vabade Kodanike Ühendus.

Eesti suurimast laevahukust imekombel pääsenud, Teises maailmasõjas vabatahtlikult „punase katku“ vastu sõdinud Edmund Ranniko sünnist möödus 2010. aasta 6. novembril 88 aastat. 2010. aasta 31. juulil Rahvuslaste Tallinna Klubi liikmete ja poolehoidjatega Sinimägede lahingu mälestusüritusel käies rääkis E. Ranniko bussis oma sõjameheteest ja imelisest pääsemisest nii mõndagi huvitavat.

9. novembril 2010 saab 70-aastaseks üks tuntumaid eesti rahvuslasi Jüri Liim.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

112. saade (eetris: 1. 11. 2010)

Teema: Eesti õukonnaajakirjandus avaldab nüüdisajal aina enam sääraseid sõnavõtte, mis näitavad, et Eesti Vabariigis on asi ikka väga mäda. Üheks heaks näiteks selle kohta on ärinaine Kersti Männiku hingekarje – arvamusartikkel „Ma ei taha, et minu lapsed kasvaks ses riigis“ , mis ilmus internetiportaalis „Delfi“ 30. oktoobril 2010. Seal öeldakse muuhulgas: „Enamus eestlastest on viimastel aastatel tajunud täielikku kaitsetust. Meid ei turva ei eraisikute ega ettevõtjatena mitte miski ega keegi. Pideva ohutunde ja ebakindluse käes unustame järk-järgult, milleks me siia ilma sündisime, mida-keda armastasime, miks lapsed sünnitasime ja millest unistasime. Selle asemel, et ülemaailmse majanduskriisi käes karastuda, ühiselt õppida, omavahel kokku hoida ja tugevamana uuele tasemele tõusta, on meie külm, ükskõikne, seljaga-rahva-poole riik oma väikese vapra rahva elujõu, hingeilu ja armastuse ära raisanud.“

„Mida siis imestada, et inimesed on kurjad ja kusagil seda kurjust välja üritavad elada. Kui riik oma rahvast ei hooli, vaid käratab, et kasige välismaale elama, kui siin ei kõlba, küll me endale uued lüpsilehmad Pakistanist või Albaaniast kohale toimetame, siis pole mingi ime, et rahvas selle riigi pihta tatti ja veel hullematki hakkab pritsima,“ kirjutas 23. oktoobril 2010 ERSP koduleheküljel ilmunud artiklis „Ikka täie rauaga tagajärje pihta“ sarnaseid probleeme lahates publitsist, tõlkija, kunstnik ja näitleja Aldo Roomere.

Nimekas väliseesti haritlane, Taanis elav Vello Helk kirjutas USA-s ilmuva ajalehe „Vaba Eesti Sõna“ juhtkirjas 24. oktoobril 2010 poliitkorrektsuse tegelikust olemusest ja kahjulikust mõjust. Pealkirja „Poliitilisest korrektsusest“ kandvas artiklis ütles ta otsesõnu: „Sisuliselt on tegemist tsensuuriga, mida maskeeritakse inimlikkuse, viisakuse ja inimõiguste rangest järgimisest tuleneva maskiga. Tegelikkuses piirab see just nimelt neid põhiõigusi, milledel demokraatia baseeruma peaks ja on ukseks, mille kaudu demokraatiat deformeeritakse ja samm-sammult totalitarismi suunas kujundatakse. /-/ Kõige selle tulemusena oleme jõudmas olukorda, kus demokraatia kohati on muutumas pehmeks totalitarismiks. Toimub pidev vaba mõttevahetuse suunamine ja kohati juba ka mahasurumine, peavoolu poliitilistele jõududele ning meediale ebamugavate ja -meeldivate liikumiste ning persoonide sildistamine, naeruvääristamine ja halvustamine, kehtivaks kuulutatud seisukohti mitte jagavate inimeste väljatõrjumine avalikust ruumist, manipuleeritavate poliitiliste jõudude ja isikute esiletoomine hämarusse jäävate taustajõudude poolt, lahjendamaks ühiskonnas käärivat rahulolematust ning poliitkorrektsete „tõdede“ kuulutamine ainuõigeteks.“

2010. aasta novembri lõpunädalal tuleb taas Eestisse loenguid pidama Rootsis elav eesti kirjanik ja filmilavastaja Jüri Lina. Teda saab siis kuulata Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

111. saade (eetris: 25.10.2010)

Teema: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rassismivastane komisjon andis Eesti vőimudele 2010. aasta oktoobris soovituse teha vene keel teiseks riigikeeleks, kuid korralikud Eesti venelased jt. korralikud muulased pole sellest üldse huvitatud. Näiteks nädalaajakirjas „Naised“ astus 22. oktoobril 2010 eesti keele kaitseks vägagi sőnakalt välja kaks tuntud Eesti venelast – laulja Tatjana Mihhailova ning tantsija ja moedisainer Olga Kosmina-Lősjuk.

Pagulasena Soomes viibides koges tuntud eesti rahvuslane Valdo Paddar 1991. aastal oma nahal mustanahaliste (täpsemalt: somaallaste) rassismi valge inimese suhtes. Somaallaste siiavalgumist pole tema sőnul aga siiski karta.

Tiit Madissoni viimane avalik esinemine enne Hispaaniasse kolimist toimus 9. septembril 2010 Tartu kesklinnas peetud kőnekoosolekul. Mida Madisson seal rääkis ja mille poolest see oluline on?

Saatekülaline: Valdo Paddar.

Saatejuht: Tőnu Kalvet

110. saade (eetris: 18.10.2010)

Teema: Rahvuslaste Tallinna Klubi kaheliikmeline esindus käis 2. oktoobril 2010 Riias, Läti parlamendivalimisi vaatlemas ning Läti rahvuslastega koostöösidemeid tihendamas. Mille poolest need valimised märkimisväärsed olid? Mida on eestlastel Läti valimiskorrast ja Läti rahvuslaste tegutsemisest őppida?

Saatekülalised: Rahvuslaste Tallinna Klubi mőlemad valimisvaatlejad 2010. aasta Läti parlamendivalimistel – Kalju Mätik ja Johanna Ranne.

Saatejuht: Tőnu Kalvet

109. saade (eetris: 11.10.2010)

Teema: Eesti ajaloo ühe säravama suurmehe, Eesti Vabadussõjas hiilanud Julius Kuperjanovi kohta levitatakse Eestis kaasajalgi pooltõdesid ja lausvalet. Selle vastu võitlemiseks, asjatundliku valgustustöö tegemiseks taasloodi 2009. aastal Julius Kuperjanovi Selts (lüh. JKS).

Huvitaval kombel mõjub paljugi J. Kuperjanovi öeldust-kirjutatust kaasaegsena ka praegu. Sealhulgas ka ta juhtlause: „Kõigest jõust oma rahva kasuks töötada, Eesti isekultuuri tõstes ja ümberrahvustuse vastu võideldes!“

11. oktoobril 2010 möödub J. Kuperjanovi sünnist 116 aastat.

Saatekülaline: Julius Kuperjanovi Seltsi juhatuse esimees Olev Teder.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

108. saade (eetris: 4.10.2010)

Teema: Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) korraldas viimase poolaasta jooksul mitu üritust (pikette, koolitusi, ühiseid väljasõite), jätkates sel moel teadmishimuliste inimeste valgustamist. Nüüd on RTK valmis jagama oma kogemusi teistelegi eestimeelsetele organisatsioonidele.

Seltsitegevus ja tihe omavaheline koostöö aitas eestlastel üle elada rasked ajad juba XIX sajandil ning on väga a(s)jakohane ka praegu – majandussurutise tingimustes.

Saatekülalised: Rahvuslaste Tallinna Klubi liikmed Jaan Hatto, Raiko Valge ja Valdo Paddar.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

107. saade (eetris: 27.09.2010)

Teema: üksikisikute ja tervete ühiskondade suunamiseks (nende eneste teadmata) kasutatakse meeltekontrolli. Tegutsevad lausa sellealased teadusasutused, kus väljapaistvad teadlased töötavad välja aina tõhusamaid manipuleerimisviise.

„Meeltekontroll on selles mõttes väga huvitav asi, et ta on enamus ajast täiesti märkamatu. Inimesed vaatavad, nad saavad osa sellest, kuid nad ei suuda seda ära tunnistada, et nende meeltega mängitakse,“ ütles Rahvuslaste Tallinna klubi (lüh. RTK) liige Mati Kruusimäe 23. jaanuaril 2010 RTK eestvõttel korraldatud Esimeses Rahvuslaste Talvekoolis oma meeltekontrolli-teemalises ettekandes.

Rahvuslastest ebameeldiva kuvandi loomine on üks osa meeltekontrollist ning „vaimse immuunsüsteemita“, s.t. oma peaga mõelda mitteoskajate puhul toimib see alati: nad hakkavad – fakte eirates – suhtuma rahvuslastesse halvasti.

Kas tavaeestlane suudab aru saada, millal ja kuidas tema kallal meeltekontrolli rakendatakse?...

Saatejuht: Tõnu Kalvet

106. saade (eetris: 20.09.2010)

Teema: New Yorgis elav eesti ajakirjanik Kärt Ulman kirjutas 2002. aastal põhjaliku uurimuse pealkirjaga „Miks vaktsineerimist peetakse ohtlikuks“. Eesti õukonnaajakirjandus on selle kajastamist hoolega vältinud, kuna seal esitatakse vaktsineerimise ja selle kaasnähtude kohta „tülikaid“ fakte.

„Vaktsineerimisvastased väidavad, et vaktsiinid on väga mürgised ja võivad anda kõrvaltoimeid, mis võivad olla palju hullemad kui antud haiguse tüsistused; vaktsiinid hävitavad lapse loomuliku vastupanuvõime haigustele; lisaks pole vaktsiinid kuigi efektiivsed. Mõtlema võiks panna ka see, kas printsiip minna tervist otsima verre süstitud mürgikokteilidest, on ikka õige lähenemine? Kui me viime arsti juurde terve lapse ja saame tagasi kiljuva, valudes, paanikas ja palavikus lapse (normaalne reaktsioon, ütleb arst!) – kas see on ikka õige tee tervisele?“ küsib K. Ulman oma uurimuses, lisades: „Usaldusväärset vaktsineerimisvastast informatsiooni on väga raske kätte saada, sest seda peetakse meditsiini olemasolule ohtlikuks. Vaktsineerimise kahjulikkust tõestavaid uurimusi ei rahastata, neid ei publitseerita ametlikes kanalites.“

Õnneks pole olukord siiski täiesti lootusetu, kuna – K. Ulmani uurimuse andmetel – „on aina rohkem maailmas ajakirjanikke, meditsiiniinimesi, mittetulundusorganisatsioone, ka arste ja teadlasi, kes eitavad lausvaktsineerimist ja peavad seda mõttetuks ning kahjulikuks. Nad kirjutavad raamatuid, korraldavad konverentse, nõuavad aru poliitikutelt (meditsiin paraku on tänapäeval eelkõige poliitika) ja teevad kõik selleks, et laiemale avalikkusele seda aastaid mahavaikitud probleemi selgitada.“

Pärast tänase saate ärakuulamist ei saa raadiokuulaja enam väita: aga ma ju ei teadnud, et vaktsineerimine on nii ohtlik!

Saatejuht: Tõnu Kalvet

105. saade (eetris: 13.09.2010)

Teema: paremaks saada tahtvale inimesele on ülivajalik elava eeskuju olemasolu. Üks selleks hästi sobivaid isikuid, väga mitmekülgne haritlane Einar Laigna pidas 4. juunil 2010 Karskusliit AVE korraldatud konverentsil „Kaine mõistus elustiilina“ ülihuvitava ja -hariva ettekande, milles käsitles eesti rahva alkoholismist ja muudestki vaenlastest tingitud masendavat olukorda, analüüsis selle põhjusi ja tutvustas käepäraseid lahendusi.

Teine sama sobilik eeskuju on Mart Niklus, kelle värskeim raamat (pealkirjaga „Ma ei vaiki ikka veel“) ilmus 2010. aasta märtsis, kuid kodumaine ajakirjandus paistab seda teadlikult eiravat, mistõttu teadaolevalt esimene retsensioon selle kohta avaldati väliseesti väljaandes – USA ajalehes „Vaba Eesti Sõna“ (3. juunil 2010, autoriks Taanis elav eesti ajaloolane ja publitsist Vello Helk).

Kolmas Eesti ajaloo elav suurkuju, omaaegne vabadusvõitleja Enn Tarto juhtis 2010. aasta 28. märtsil Tartu Ülikooli aulas peetud Jüri Kuke mälestuskonverentsil tähelepanu sellele, kuidas Eestis on kombeks luua vabadusvõitlejatest ja teistest eestimeelsetest inimestest teadlikult valekuvand ja seda usinasti levitada.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

104. saade (eetris: 6.09.2010)

Teema: tuntud eesti rahvuslane Jüri Böhm lõi 2010. aasta suvel lustaka võitluslaulu „Truudusvanne isamaale“, mille video pandi üles internetti („YouTube“-i) ja mis muutus eestimeelsete inimeste hulgas üha menukamaks. Õukonnaajakirjandus katsus seda maha vaikida, ent nähes mahavaikimispoliitika tulutust, asus laulu ja selle loojat hoogsalt laimama. Laulu sõnadest loeti välja asju, mida seal kunagi pole olnud. Rahvuslaste Tallinna Klubi kodulehel (www.rahvuslasteklubi.org) ja internetiväljaandes „Terve Mõistuse Sündikaat“ ilmus laulu vastu esitatud süüdistusi veenvalt kummutav kirjutis „Jüri Böhmi laulu „Truudusvanne isamaale“ tõlge… eesti keelde“. Õukonnaajakirjanduse Böhm-vastasest laimukampaaniast ähmi täis läinud Kaitseliidu juhtkond ei vaevunud laulu sõnadesse süüvimagi, vaid viskas J. Böhmi Kaitseliidust välja, sealjuures kõiki sellealaseid reegleid rängalt rikkudes. Politsei algatas laulu ohtlikkuse uurimiseks väärteomenetluse. Kuidas ja miks see laul sündis ning kuidas kavatseb J. Böhm repressioonidele vastu hakata?

Saatekülaline: Jüri Böhm

Saatejuht: Tõnu Kalvet

103. saade (eetris: 30.08.2010).

Teema: 1. juulil 2010 Tartus tehtud intervjuu Jüri Linaga olukorrast eurotsoonis ja Euroopa Liitu ootavatest suurtest majandus- ja poliitkataklüsmidest. Jahmatavaid fakte eurotsooni riikide majandusseisu kohta ja Lõuna-Euroopas (eriti Kreekas) toimepandud majanduspettuste kohta. Euro võib kaduda hulga varem kui me oskame arvata. Eurole üleläinud Slovakkias on toit neli korda (!) kallim kui oma raha säilitanud Poolas, mistõttu käivad Slovakkia elanikud Poolas karjakaupa süüa ostmas. Miks on Kreeka ja teistegi majandusraskustes olevate eurotsooni-riikide toetamiseks loodud abipaketid mõttetud ja lausa kahjulikud?

Saatejuht: Tõnu Kalvet

102. saade (eetris: 21.06.2010).

Teema: „Kui Iisraeli peaks ootama tõesti häving, siis võiks Eesti püüelda selle poole, et osa sealsetest juutidest õpiksid nüüd usinasti selgeks hoopis eesti keele ja tuleksid siia. Praegu elab Iisraelis ligi 5.7 miljonit juuti. Kui neist 100-200 tuhat asuks ümber Eestisse, õppides enne muidugi usinasti eesti keelt, et uues asupaigas paremini kohaneda ning toime tulla, siis annaks see meie ühiskonnale kindlasti võimsa arengutõuke,“ kirjutas end rahvusliku konservatiivina määratlev publitsist Andres Laiapea internetiportaalis „Terve Mõistuse Sündikaat“ 14. juunil 2010 ilmunud arvamusloos „Iisraeli püsimine ja Eesti poliitika“.

Millised on Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu seisukohad ja sihid pärast 12. juunil 2010 Tartus toimunud suurkogu, kus erakonnale valiti uus juhtkond?

Laupäeval, 26. juunil 2010 kell 13 toimub Võrumaal, Rõuge alevikus ürgse Ööbikuoru nõlval monumendi „Eesti ema“ pidulik avamine.

Julius Kuperjanovi Seltsil on kavas anda 2010. aasta sügisel välja raamat, kus tutvustatakse Kuperjanovit uuest küljest.

Saatekülaline: Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esimees Valdo Paddar.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

101. saade (eetris: 14.06.2010).

Teema: 11. juunil 2010 algas jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir. Üllatav, et maailma jalgpallijuhid valisid selle korraldajamaaks Lõuna-Aafrika Vabariigi, kuigi ses riigis on ülisuur kuritegevus, aidsihaigete ja HIV-positiivsete hulk, riik ise aga on jõudnud lagunemise veerele.

14. juunil 1941 küüditati Eestist Venemaale umbes 10 000 inimest. Suur(em) osa neist suri. Küüditamine sai võimalikuks seetõttu, et eesti rahvas ei sekkunud õigel ajal: ei võtnud Konstantin Pätsi juhitavat poliitklikki maha, kui see 1939. aasta sügisel nn. baasidelepingu sõlmis ja N. Liidu väed Eestisse lubas. 1940. aasta juunipööre ja hilisemad suurküüditamised ning muud okupatsiooniaegsed repressioonid olid kõik juba baasidelepingu loomulik tagajärg.

Poolas jõustus 8. juunil 2010 seadus, mis lubab steriliseerida pedofiilid ja verepilastajad sundkorras.

Rahandusasjatundjad arutlevad juba selle üle, mis saab Euroopa rahandusest pärast euro väga tõenäolist hukku, kirjutas oma juhtkirjas 4. juunil 2010 internetiportaal „Terve Mõistuse Sündikaat“.

Menukas internetiväljaanne „Estland 88“ www.estland88.com kuulutas hiljuti välja ühe huvitava lugejavõistluse, sellel saab osaleda kuni 2010. aasta jaanipäevani.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

100. saade (eetris: 7.06.2010).

Teema: 4. juunil 1920 sõlmiti Trianoni rahuleping, millega rebiti Ungari küljest ära rohkem kui kaks kolmandikku selle riigi territooriumist. Selle kurikuulsa lepingu 90. aastapäeval loodi – ungari rahvuslaste mõjukaima erakonna eestvõttel – Ungari Rahvuskaart. Rahvusaate vaenlased asusid seda ründama juba enne loomist, süüdistades kõnealust erakonda eraarmee loomises. Huvitaval kombel ei julge rahvusaate vaenlased rünnata aga neid ungari rahvuslaste organisatsioone, kes on parlamentarismis juba pettunud ja korraldavad oma liikmetele pidevalt sõjalisi õppusi.

Trianoni rahulepinguga Rumeeniale kingitud Ungari osa – Transilvaania – on pindalalt suurem kui Ungari Vabariik. Transilvaanias asuvas Brassó linnas toimus 19.-23. mail 2010 Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvahelise Assotsiatsiooni (inglise k. lüh. Inter-ASSO) aastakongress. 13.-15. mail 2010 peeti Kiievis legendaarse ukraina matemaatiku Mihhail Kravtšuki mälestuskonverents. Mõlemal üritusel osales ka Mart Niklus.

Saatekülaline: endine poliitvang, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu juhatuse liige Mart Niklus.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

99. saade (eetris: 31.05.2010).

Teema: võõramaalased trügivad Eestisse elama aina innukamalt.
„Venemaalt Eestisse kolib juba viiendat aastat rohkem inimesi kui Eestist Venemaale, kusjuures viimastel aastatel on Eestisse tulijaid sadu inimesi rohkem kui siit minejaid. /-/ Venemaa pole ainus riik, kust Eestisse kiputakse. Eelmisel aastal kolis ka Ukrainast Eestisse neli korda enam inimesi kui Eestist Ukrainasse. Valgevenest, Lätist ja Leedustki tuli Eestisse tunduvalt enam inimesi, kui Eestist sinna läks. /-/ Ent kui uskuda ametlikke andmeid, on positiivne rändesaldo ka Eesti ja selliste riikide vahel nagu Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia või Holland ehk sealt kolis Eestisse enam inimesi kui Eestist sinna,“ kirjutas 27. mail 2010 päevaleht „Postimees“ uudises pealkirjaga „Venemaalt Eestisse kolimine on saanud sisse uue hoo“.

Avakatkend majandusprofessor Ivar Raigi ettekandest „Euroraha ja majanduskriis“, mis kõlas 22. mail 2010 Tallinna Kunstigümnaasiumis toimunud Esimeses Rahvuslaste Kevadkoolis ja milles põhjendatakse veenvalt, miks oleks euro kasutuselevõtt Eestile väga kahjulik.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

98. saade (eetris: 24.05.2010).

Teema: Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel toimus 22. mail 2010 Põhja-Tallinnas I Rahvuslaste Kevadkool. Katse seda nurjata ebaõnnestus. Europarlament võttis 18. mail 2010 vastu otsuse, mille järgi maksab Euroliit igale liikmesriiki saabuvale immigrandile peale 4000 eurot (ligi 63 000 EEK). „Tunnistagem siis endale: meie rahvuse püsimajäämine on praegu Euroopa Liidu liikmena suuremas ohus, kui see oleks meie liikmelisuseta nimetatud organisatsioonis. Tunnistagem endale: meie rahvuse püsimajäämine on praegu Euroopa Liidu liikmena vähemalt sama suures ohus, kui see oli punavene impeeriumi koosseisus. Ja tunnistagem endale: meie rahvuse püsimajäämine huvitab meie nn. iseseisva riigi ametnikke ja poliitikuid umbes sama vähe, nagu huvitas nõukogude kollaborante ja komparteilasi,“ öeldakse internetiportaali „Terve Mõistuse Sündikaat“ juhtkirjas „Tunnistagem endale: meie rahvus on ohus!“ 12. mail 2010. Eesti Iseseisvuspartei korraline üldkoosolek toimub 29. mail 2010 Pärnus, hotelli „Viiking“ saalis ja algab kell 12.00. Samal päeval koguneb Tartus iseseisvuslaste ümarlaud. 2010. aasta 31. maist 2. juunini peab Eestis kolm loengut (vastavalt Tallinnas, Tartus ja Pärnus) Jüri Lina.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

97. saade (eetris: 17.05.2010).

Teema: Eesti Iseseisvuspartei esimehe hinnangul tellis Ühtse Eesti projekti Reformierakond.

Poola president Lech Kaczynski oli saavutanud viimastel aastatel ootamatut edu ja suutnud end Euroopa Liidu föderatiivsuse kasvu pidurdamisel jõuliselt maksma panna. See võiski talle saatuslikuks saada.

President Kaczynski lennuki allakukkumisega 10. aprillil 2010 Smolenski lähistel kaasnes mitugi salapärast asjaolu.

Koolituskeskus Pro Patria korraldab 21. mail 2010 Eesti Rahvusraamatukogus rahvusvahelise konverentsi „Teine Maailmasõda – tegemata järeldused“, kus esineb ettekandega ka endine nõukogude luuraja, pärastine Suurbritannia kirjanik ja publitsist Viktor Suvorov.

Saatekülaline: Marju Toom, poolakate saatusekaaslane (=küüditatu) ja ühtlasi Sihtasutuse „Eesti Represseeritute Abistamise Fond“ juhatuse esimees.

Saatejuht: Tõnu Kalvet

96. saade (eetris: 10.05.2010).

Teema: 9. maiga seoses on paslik meenutada, et osa Kolmanda Riigi nii väärtuslikust pärandist elas – maskeerituna küll, kuid ikkagi – edasi… Saksa Demokraatlikus Vabariigis (lüh. SDV). Poliitkorrektsetele ega sionistidele ei meeldi SDV kirjaniku, Teises Maailmasõjas noorukina Wehrmachtis sõdinud Dieter Nolli kaheosaline romaan „Werner Holti seiklused“ (eesti keeles ilm. 1967-68. a.), kuna seal olevat ikkagi „pahasid kohti“, ja mitte just vähe. Küllap just seetõttu saigi see teos ilmumisjärgselt eesti noorte seas võrdlemisi populaarseks. Kasulikku, harivat teavet Kolmanda Riigi elu-olu ja sõjaolude kohta pakub see romaan ka tänapäeva ajaloohuvilisele lugejale, kes oskab terasid sõkaldest eraldada. “Kui keegi on natuke ohohh, saad aru, piiratud aruga ja tobedavõitu, nagu tavaliselt enamik ongi, siis on fanaatiline usk päris kasulik abinõu, et teda aiste vahel hoida. Ilma selle usuta vahiks enamus alati metsa poole, sest neil puuduvad sõjalised voorused ja neil pole ka  arusaamist oma kohustest. Kuid  m e i e s u g u n e?  Oletame, et sõda on kaotatud, nii selgesti kaotatud, et isegi pime seda näeb; mina võitleksin ikkagi edasi ilma fanaatilise usuta, ainuüksi sellepärast, et see on sõduri kohus. Midagi muud ma ei tunnista, ja seda polegi olemas. /-/ Sõdur peab võitlema, küsimata, kas sel on mõtet või ei. Sõdur on selleks, et võidelda ja muuks mitte! Sinu usk, mu armas, on pagana ebakindel värk, see võib aia taha lennata ja siis oled sa omadega läbi ja ahmid õhku! Minuga seda ei juhtu. Minu deviisiks on: sõdur peab võitlema. Järelikult – võitleb,” ütles romaani „Werner Holti seiklused“ nimikangelase ülemus, leitnant Gilbert Wolzow. See põhimõte kehtib praegusaja Eestiski, eriti veel eesti rahvuslaste ettevõtmiste puhul.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

95. saade (eetris: 3.05.2010).

Teema: Eesti majanduses on praeguseks toimunud peaaegu kõik need halvad muutused, mis majandusmees Kristjan Lepiku 12. septembril 2003 tehtud ennustuse kohaselt pidanuks Eestit tabama siis, kui 14. septembril 2003 korraldatud rahvahääletusel jäänuks peale Euroopa Liitu astumise vastased. Tsehhi Vabariigis on enamus kodanikest eurole ülemineku vastu, sel seisukohal olijate arv ja osakaal kasvab aasta-aastalt. Saksamaa valitsus- ja riigijuht, 1945. aasta aprilli lõpus Berliinis oma enesetapu lavastanud Adolf Hitler põgenes sama aasta suvel Argentiinasse, seda väga tõenäoliselt USA nõusolekul ja lausa otsesel kaasabil. Kiiruskaamerate süsteem Eesti maanteedel käivitub täielikult alates 10. maist 2010. ERSP tahab 9. mail 2010 korraldada Tartus, Raadi mõisa pargis asuva punamonumendi juures meeleavalduse. Kas seda sel ajal korraldada on ikka mõistlik või olnuks arukam leida mõni teine aeg ja võitlusviis?
Saatejuht: Tõnu Kalvet

94. saade (eetris: 26.04.2010).

Teema: Kaitsepolitsei survel loobus kolm eesti rahvuslaste organisatsiooni (Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Eesti Iseseisvuspartei ja Eesti Rahvuslik Liikumine) oma kavatsusest korraldada 9. mail 2010 Tartus, Raadi mõisapargis asuva punamonumendi juures meeleavaldus. Päevavalgele toodud faktid näitavad, et Saksamaa riigikantsler Adolf Hitler ikkagi ei surnud ümberpiiratud Berliinis 1945. aasta 30. aprillil, vaid pääses sealt põgenema ja elas oma elu lõpuaastad rahulikult Lõuna-Ameerikas. Hitleriga vahetult enne Teise Maailmasõja puhkemist isiklikult kohtunud ja teda intervjueerinud Gunnar Aarma teatas ühes 1992. aastal ilmunud raamatus: „Minu arusaamist mööda ei teadnud Hitler, et 1. septembril [1939] puhkeb maailmasõda, tähendab – tema ei andnud selleks korraldust. /-/ Kes tolleaegset poliitikat vähegi on jälginud – see on minu arusaamise järgi väga markantne näide – sellele ei ole midagi vastu vaielda, sest Hitler oli absoluutselt veendunud, et ta sõda ei võida, kui Inglismaa, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid korraga astuvad tema vastu välja – ja see toimus juba teisel päeval pärast sõja puhkemist. Nii et siin midagi logiseb, midagi, mida siiamaani ei ole avalikkusele teada antud.“ 26. aprillil 2010 saab 50-aastaseks endine Eesti Iseseisvuspartei juhatuse liige, soome päritolu Eesti rahvuslane Risto Teinonen. 1. mail 2010 saab 49-aastaseks Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Aivar Koitla.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

93. osa (eetris: 19.04.2010).

Teema: Eesti Vabaduspartei – Pőllumeeste Kogu ettepanekul korraldatakse Tartus 24. aprillil 2010 Rahvuslaste Ümarlaud. Selle teemaks on 2011. aasta valimiste ettevalmistuste algus. Eesti Rahvusliku Liikumise (lüh. ERL-i) juhtkond ründas eesti rahvuslaste sidemeest. ERL tahab sulanduda erakonda nimega Eesti Kristlikud Demokraadid (lüh. EKD), kuid ERL-i juhatuse liige, üks teenekamaid eesti rahvuslasi Jaan Hatto ei tea sellest midagi, kuna tema kinnitusel arvanud ERL-i juht Martin Helme ta – ERL-i pőhikirja rikkudes – juba veidi enam kui aasta eest selle organisatsiooni juhatusest välja. Jaan Hatto 28. märtsil 2010 Tartus, Langenud Vabadusvőitleja päeva aulakonverentsil tehtud ettekanne „Otsedemokraatiast“. Eestimeelsetel üksikisikutel ja organisatsioonidel tasub kindlasti end kirja panna kodanikualgatuse „Teeme ära!“ tänavustele talgutele.
Saatekülaline: Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Jaan Hatto.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

92. saade (eetris: 12.04.2010).

Teema: Eesti Vabaduspartei – Pőllumeeste Kogu (lüh. EVP-PK) tegi 7. aprillil 2010 üleskutse kőigile eesti rahvuslikele jőududele kandideerida 2011. aasta Riigikogu valimistel ühtse valimisnimekirjana EVP-PK lipu all. Saksamaal loodi ohtlik pretsedent: kohus andis 8. aprillil 2010 loa eirata surnu viimset tahet ja käskis surnu hauda rüvetada. Pőhjus: lahkunu oli SS-veteran, kes oli soovinud, et talle laotataks kirstus peale haakristilipp. Tartus elava läti vabadusvőitleja ning endise poliitvangi Bruno Javoiši tänavusel Jüri Kuke mälestuskonverentsil (28. märtsil 2010 Tartus) tehtud ettekanne „Leegionäride päev Läti Vabariigis“. 5. aprillil 2010 kuulutas Eesti Noorsootöö Keskus ja Eesti Kodu-uurimise Selts välja fotokonkursi „Eesti lipp maailmas“ ja arvutijoonistuskonkursi „Eesti lipp Sinu arvutis“. Sel moel soovitakse panna noori väärtustama Eesti sümboolikat ja märkama rohkem Eesti lipuvärve. Üks seni varjujäänud eestimeelne organisatsioon, Tallinna Bibliofiilide Klubi korraldab 15. aprillil 2010 algusega kl. 17 Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst. 8) rődusaalis oma järjekordse ürituse. Ikka veel saab end kirja panna kampaania „Teeme ära!“ tänavustel talgutel osalemiseks. Eestimeelsetel üksikisikutel ja organisatsioonidel tasuks seda vőimalust kindlasti kasutada.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

91. saade (eetris: 5.04.2010).

Teema: „Eesti on muutunud sotsiaalselt stagneerunuks, sest need, kes peaksid olema ühiskonna eliit, on kujunenud hoopis parasiitlikuks klikiks, kelle heaolu sőltub vőimest konkurendid riigivőimu abil edukalt maha suruda. Praeguse Rootsi pankade ja Euroopa Liidu abil maale toodud neokolonialismi järgmiseks faasiks vőib saada juba neofeodaalsus, kus inimesed on määratud elama selle sotsiaalse staatusega, mis neile sünnil on määratud ja kus ainsaks väljapääsuks on riigist lahkumine,“ kirjutas Eesti Rahvusliku Liikumise (lüh. ERL-i) juht Martin Helme oma 31. märtsil 2010 „Őhtulehes“ ilmunud arvamusloos „Regressi vääramatu vőidukäik“, lőpetades selle paljutähendava tődemusega: ühiskonna mülgastumise ümberpööramine nőuab revolutsiooni ja sedapuhku lihtsalt laulmisest ilmselt ei piisa. ERL tahetakse juba tänavu liita kristlike demokraatidega, et seejärel minna ühiselt 2011. aasta parlamendivalimistele. Mis imenipiga loodetakse seda teha, kui ERL on ometi erakonnaülene organisatsioon ning sinna kuulub mitme partei liikmeid? Rahvuslaste Tallinna Klubi esindaja Tőnu Kalveti 28. märtsil 2010 Tartus, neljateistkümnendal Langenud Vabadusvőitleja päeva aulakonverentsil tehtud ettekanne „Rahvuslaste Tallinna Klubi kui Rävala rahvuslaste varustaja teadmisterelvaga“. 9. aprillil 2010 saab 43-aastaseks IRL-i Rahvuslaste Ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe. 10. aprillil 2010 saab 59-aastaseks Eesti Vabaduspartei – Pőllumeeste Kogu esimees Rein Koch.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

90. saade (eetris: 29.03.2010).

Teema: Sőltumatu Infokeskuse korraldatud lugejaküsitlusel selgus, et 2010. aasta märtsi seisuga on ülekaalukalt kőige rahvuslikum erakond terves riigis Eesti Iseseisvuspartei. Selle küsitluse järgi pidas Eesti kőige rahvuslikumaks erakonnaks Eesti Iseseisvusparteid üle poole, täpsemalt 56,9 % vastajaist. Järgnes Vabaduspartei–Pőllumeeste Kogu 20,6 protsendiga ning Isamaa ja Res Publica Liit 10 protsendiga. 28. märtsil 2010 toimus Tartus juba 14. Langenud Vabadusvőitleja päeva aulakonverents. Seda konverentsi korraldatakse juba algusest peale Tartu ülikooli omaaegse keemiaőppejőu, nimeka teisitimőtleja Jüri Kuke mälestuseks, kes hukkus nőukogude vangilaagris 1981. aastal. J. Kuke kaasvang, praegu Kanadas elav Veljo Kalep väidab, et J. Kuke surma pőhjustasid tegelikult hoopis… eestlased! 1. mail 2010 toimub (juba kolmandat aastat) kampaania „Teeme ära!“ Käesoleval aastal on seal mőtet kaasa lüüa vőimalikult paljudel eestimeelsetel inimestel. Pőhjus:  seekord saab selle kampaania raames ära teha tőepoolest palju vajalikku, käegakatsutavat ja igapidi mőistlikku. Enam pole talguliste loovust kitsendavaid piiranguid. Igaüks saab talgute korras teha tőepoolest seda, mida ise oluliseks peab. 1. aprillist 2010 saavad asjasthuvitatud end internetilehel www.teemeara.ee talgulisteks kirja panna. 1. aprillil 2010 on sünnipäev kahel nimekal eesti rahvuslasel: Eesti Vabaduspartei–Pőllumeeste Kogu aseesimees Tőnu Ojamaa saab siis 66-aastaseks, sama erakonna juhatuse liige, petserimaalaste üks vaimseid juhte Jüri Vaidla aga 63-aastaseks. 
Saatejuht: Tőnu Kalvet

89. osa (eetris: 22.03.2010).

Teema: Läti leegionäride marsil Riias 16. märtsil 2010 olid esindatud ka eesti rahvuslased. Üritusel osales vähemalt 4000, mitte aga kőigest mőnisada inimest, nagu őukonnameedia oli tahtlikult eksitades väitnud. Kord oli majas, ennast antifašistideks nimetavate provokaatorite jőupingutused kaost tekitada nurjati juba eos. Ettevőtmise kordaminekusse andis suure panuse Läti siseminister, mehiselt käitunud proua (!) Linda Murniece. Läti rahvuslased on arengus eestlastest märgatavalt ees; keskmine eestlane on keskmise lätlase kőrval rahvustunde tugevuse osas lausa möku. Miks? Kas Tiit Madissoni keskmise eestlase omast lőunamaisem temperament on ta osalise (25 %) läti päritolu tagajärg? Eesti ja läti rahvuslaste koostöö on alates 2007. aasta suvest üha tihenenud, kuid arenguruumi on endiselt palju. Kahe naaberrahva koostöö on lausa eluliselt vajalik, kuna mőlemal on ühine Surmavaenlane, kelle käepikendused ja sillapead paiknevad vőőrkehana nii Eestis kui ka Lätis. Parim viis, kuidas Eesti-Läti koostöö veelgi tőhusamaks muuta, on ära őppida läti keel. Őnneks on vőimalused selleks täiesti olemas.  
Pildid Läti leegionäride marsist .
Saatekülalised: tänavusel leegionäride marsil ERSP-d esindanud Tiit Madisson ja samal ettevőtmisel Rahvuslaste Tallinna Klubi esindanud Hannes Vanaküla.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

88. saade (eetris: 15.03.2010).

Teema: Eesti Kongressi otsuseid pole siiani ellu viidud, mistőttu Eesti Vabariik on őigusliku järjepidevuse alusel taastamata, ütleb Eesti Vabaduspartei oma 11. märtsil 2010 – Eesti Kongressi 20. aastapäeval – tehtud avalduses. Henn Pőlluaas 6. märtsil 2010 Eesti Rahvusraamatukogus: teispoole ajutist kontrolljoont jäävate alade – Petserimaa ja Narva-taguse – majanduslik väärtus on mitu triljonit krooni. Mart Helme 6. märtsil 2010 Eesti Rahvusraamatukogus: Eestis valitseb pehme totalitarism, Eesti ametkondade hulgas aga salastamismaania. Mida aeg edasi, seda enam sőnu ja väljendeid muutub eesti ajakirjanduse ja Eesti teatmike jaoks tabusőnadeks ja tabuväljenditeks. Millele see viitab? Mart Nikluse sellealane sőnavőtt 12. detsembril 2009 Tallinnas, Okupatsioonimuuseumis peetud konverentsil „Isamaaline kasvatus – mis ja milleks“, kus tähistati Kaitseliidu Lőuna-Eesti malevate häälekandja „Oma Maa“ asutamise 10. aastapäeva.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

87. saade (eetris: 8.03.2010).

Teema: 11. märtsil 2010 möödub 20 aastat Eesti Kongressi avaistungist. Miks ja kuidas Eesti Kongress loodi? Millega Eesti Kongress tegeles ja miks lagunes? Milline on Eesti Kongressi ajalooline tähtsus? 1. aprillil 2010 avaneb Eesti elektriturg 35 protsendi ulatuses. Seetőttu peab u. 300 Eesti ettevőtet hakkama elektrit ostma vabaturult. Mida toob see endaga kaasa tavatarbijale?
Saatekülalised: Eesti Kongressi saadik Valdo Paddar ja energeetikaekspert Harry Raudvere.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

86. saade (eetris: 1.03.2010).

Teema: Eesti kaitseväe üks juhte, kindralleitnant Ants Laaneots pidas 24. veebruaril 2010 üllatavalt eestimeelse kőne, öeldes muuhulgas: „Eesti vajab immuunsüsteemi. Meie rahvuslik psühholoogiline kaitse tuleb üles ehitada laiapőhjalisele ja tugevale alusele. Siis ei lőhu välismőjutused ja kriisid meie sisemist sidet, ühiskonda ja riiki tervikuna halbadel aegadel ära.“ Samal päeval korraldati Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvőttel Tallinna kesklinnas, Tammsaare pargis kőnekoosolek. Kaks näidet sealpeetud kőnedest: Tőnu Kalveti (RTK) ja Robert Villi (ERSP) kőne. 2010. aasta veebruari keskpaiku őukonnameedias levitatud teade Tšehhi Tööpartei keelustamise (lüh. TTP) kohta osutus poolikuks. Nimelt kaebas TTP keelustamisotsuse edasi Konstitutsioonikohtusse ja kavatseb 28.-29. mail 2010 toimuvatel parlamendivalimistel osaleda igal juhul. 1.-3. märtsil 2010 on Eestis ülipőnevate loengutega esinemas Jüri Lina – Rootsis elav eesti kirjanik, ajakirjanik, publitsist ja filmilooja.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

85. saade (eetris: 22.02.2010).

Teema: 22. veebruaril 2010 kl. 15 avati Tallinnas, Kristiine Keskuse aatriumis rändnäitus „Hüvasti, Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas.“ See näitus on avatud ajavahemikul 22. veebruar 2010 – 31. august 2011 ning peatub oma teekonnal kümnes Eesti linnas: Tallinnas, Haapsalus, Kuressaares, Pärnus, Pőlvas, Tartus, Viljandis, Vőrus, Narvas ja Rakveres. Euroopas algab peagi uus jääaeg, selle käigus satub jää alla suurem osa Euroopast, ennustab Horvaatia üks mainekamaid füüsikuid, Zagrebi ülikooli füüsikaőppejőud Vladimir Paar, kes on juba aastakümneid uurinud Euroopa varasemaid jääaegu ja nende tekkepőhjusi. Saksamaa antifašistid alustasid hiljuti sőjakäiku ühe lumememme vastu, kuna nende meelest meenutas see lumememm välimuselt… Adolf Hitlerit! 22. veebruaril 2010 saab 39-aastaseks Eesti Iseseisvuspartei endine esimees Anti Poolamets ning 62-aastaseks väliseesti ajaloolane Olev Ott. 19. veebruaril 2010 toimus Eesti Muinsuskaitse Seltsi peakorteris ülimenukaks osutunud üritus, kus esitleti Olev Oti raamatut „1941. aasta küüditamine Eestis: katse selgitada lünka Rootsi ja Norra kooliőpikutes“ ja ta Arnold Merest pajatava dokumentaalfilmi toorvarianti. Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvőttel toimub 24. veebruaril 2010 algusega kl. 12 Tallinna kesklinnas, Tammsaare pargis kőnekoosolek. Samal päeval kl. 17 korraldab ERSP kohalik allorganisatsioon Tartus, „Vanemuise“ teatrimaja lähikonnas, kaubamaja vastas haljasalal protestipiketi nimetusega: “Ärge mőnitage puudustkannatavaid rahvuskaaslasi!” Kohapeal tegutseb “Teise Eesti supiköök”, kus kohaletulnuile pakutakse maitsvat hernesuppi. Mille üle saaks eestlane praegusajal, mil kőik tundub allamäge minevat, uhkust tunda?  Küllap eelkőige selle üle, et oleme siiski vastu pidanud kőikidele ränkadele rünnakutele, mis viimase 15 aasta jooksul on rahvusriigi lagundamiseks, üldse eesti rahvuskehandi kahjustamiseks tehtud.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

84. saade (eetris: 15.02.2010.)

Teema: eesti rahvast kahjustab oluliselt üks eesti noorte hulgas nakkushaigusena leviv omadus – rahvuslik mälukaotus. „Ei taha olla Kassandra, s.t eesseisvate hädade ettekuulutaja rollis, aga lisaks kasinast sigivusest tulenevale väljasuremisohule ähvardab meie rahvast veel üks totaalne oht – mälukaotus. Tavaliselt, puht füsioloogiliselt peaks see olema vanurite probleem. Tänapäeva kapitalistlikus ja justkui edukas IT-Eestis kannatavad mälukaotuse all aga meie noored,“ kirjutas nädalalehes „Eesti Ekspress“ 2006. aasta 21. septembril ilmunud loos „Rahvuslikust mälukaotusest“ professor Eduard Tinn. Ta kirjeldas seda haigust ja pakkus välja ka sobiva ravi. Üheks eesti noorte rahvusliku mälukaotuse ravijaks on ka Eesti Muinsuskaitse Selts. See organisatsioon korraldab alates 2007. aastast fotokonkurssi noortele, kes oma kodukohas midagi huvitavat on märganud. Konkurss toimub tänavugi, vőistlustöid saab esitada kuni 31. märtsini 2010. Rahvuslikku mälukaotust aitab oma teostega ravida ka Göteborgis elav ja töötav eesti ajaloolane Olev Ott, kes on üheaegselt ajalooőpetaja, kirjanik, teadlane ja filmilavastaja. 15. veebruaril 2010, vaid tunnijagu pärast Tallinna saabumist, andis O. Ott intervjuu „Rahvuslaste pooltunnile“ ja pajatas oma dokumentaalfilmist, mis käsitleb küüditajana kurikuulsaks saanud Arnold Mere elu.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

83. saade (eetris: 8.02.2010).

Teema: 2009. aastal moodustati Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon – Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK). RTK üheks olulisemaks eesmärgiks on rahvuslaste varustamine teadmisterelvaga, s.t. nende harimine. Üleüldise ajuloputuse ajastul on ülioluline hoida inimeste vaim virgena. Klubiliikmete hulka kuulub eestimeelseid inimesi mitmest erakonnast, aga ka parteituid. RTK korraldas 2009. aasta 1.-2. augustil Esimese Rahvuslaste Suvekooli ning 2010. aasta 23. jaanuaril Esimese Rahvuslaste Talvekooli. Huvi RTK tegevuse vastu kasvab pidevalt, kuigi RTK liikmed hoiduvad oma organisatsioonile suurt reklaami tegemast. Üha rohkem külastatakse ka RTK kodulehekülge www.rahvuslasteklubi.org .
Saatekülalised: Rahvuslaste Tallinna Klubi liikmed Jaan Hatto, Enn Ellandi ja Raiko Valge.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

82. saade (eetris: 1.02.2010).

Teema: 2. veebruaril 2010 on Tartu rahulepingu 90. aastapäev. Tartu rahvuslane Osvald Sasko kirjutas 24. novembril 2009 Tartu rahu küsimuses Ene Ergmale kirja, kuid Riigikogu esimees Ergma ei vaevunud vastamagi. 71-aastane Tartu pensionär, Vabadussőja Mälestiste Hoidmise Seltsi esimees Enn Voika on pannud mängu oma mitme kuu pensioni, et korraldada lastele Tartu rahu tutvustavaid üritusi. Kuid Voika seda väljaminekut ei kahetse, kuna Eesti riik on talle kallim kui see raha. Tartu rahu 90. aastapäeva tähistamiseks korraldati Tartus üle kümne ürituse. Olulisimat neist, iga-aastast kőnekoosolekut Vanemuise tänaval, „Tartu rahu maja“ juures on juba pikki aastaid korraldanud Tartu Rahvuslaste Klubi ja Eesti Vabaduspartei (varasema nimega: Pőllumeeste Kogu). Mis on kavas 2010. aasta kőnekoosolekul? Kuidas suhtub Tartu rahulepingusse nimemuutusejärgne Eesti Vabaduspartei?
Saatekülaline: Eesti Vabaduspartei (endise nimega: Pőllumeeste Kogu) esimees Rein Koch.
Saatejuht: Tőnu Kalvet.

81. saade (eetris: 25.01.2010).

Teema: 11. jaanuaril 2010 lőhkus välisukse luku ära ja tungis tuntud rahvuslase Jüri Liimi majja Pőhja-Tallinnas kümmekond venelast ning asus seal omavolitsema. Väidetavalt remonti tegema tulnud mehed kukkusid seal hoopis laamendama, samuti paigaldasid omavoliliselt ning tule- ja eluohtlikul viisil elektrijuhtme, hakates elektrit varastama. J. Liimi ja samas majas tegutseva korea restorani „Ariran“ elektrijuhtmed lőigati selle operatsiooni käigus läbi. Nii politsei, „Eesti Energia“ kui ka Pőhja-Tallinna Valitsus ilmutab juhtunu suhtes suurt ükskőiksust. Kőigi märkide kohaselt on tegemist Vene kapitali katsega tungida vargsi, kuid samas vahendeid valimata siinsele kinnisvaraturule ning keskerakondliku linnavalitsuse osalusega selles mahhinatsioonis. Seaduserikkumiste, sealhulgas linnavőimu enese (!) toimepandud seaduserikkumiste arv on selleks liiga suur, et olla puhtjuhuslik.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

80. saade (eetris: 18.01.2010).

Teema: maakoolide arvu vähendamist on kombeks pidada ainult halvaks, kuid sel on lähemal vaatlemisel ka hea külg: käitumishäiretega ja vähetaiplikud őpilased, kes pőhikooli ajal őpetajaid terroriseerivad ning oma vähese őpitahtega „silma paistavad“, ei pääse niisama lihtsalt gümnaasiumi ega ülikooli. Ilmekas näide selle nähtuse kohta on Harjumaal asuv Ääsmäe pőhikool. Sääraseid koole on Eestis hulgaliselt aga teisigi.
Saatekülaline: elupőline őpetaja Nady Vest, kes on juba aastakümneid koolitanud nii lapsi, noori, tudengeid kui ka täiskasvanuid, s.h. väliseestlasi ja mitte-eestlasi.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

79. saade (eetris: 11.01.2010).

Teema: 2009. aasta jőulude ajal kuulutati Eestis välja ennustusvőistlus „Jőuluks koju!“ Kas Afganistanis ja Iraagis viibivad eestlased on okupandid vői mitte? Mis on Afganistani- ja Iraagi-operatsiooni tegelik eesmärk?
Saatekülalised: Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Alar Ehala ning Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Mati Kruusimäe.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

78. saade (eetris: 28.12.2009.)

Teema: 23. detsembril 2009 suri ootamatult, kőigest 47-aastasena Aavo Savitsch – üks viimase kahe aastakümne väljapaistvamaid eesti rahvuslasi. Mis annab Nőmme Raadio töötajatele jőudu jätkata pealtnäha väga ebavőrdset vőitlust? Teadmistega relvastatud inimene on kaasaja maailmas tugevam kui teadmistega relvastamata inimene. Mida paremini on inimene teadmistega varustatud ja mida taiplikum ta on, seda raskem on temaga manipuleerida. Ja vastupidi, mida rumalam ja taipamatum on inimene, seda kergem on temaga manipuleerida. „Unistavale noorusele“ pakub kaasaeg peamiselt kahte elulaadi, ent tegelikult pole neist kumbki inimesele päriselt ligitőmbav ega usutav.
Miks?
Saatejuht: Tőnu Kalvet.

77. saade (eetris: 21.12.2009).

Teema: seagripivaktsiinil on nii ohtlikud kőrvalmőjud, et sel pőhjusel ei taha ennast lasta vaktsineerida ei Tšehhi ega Slovakkia arstid. Seagripivaktsiini tootev firma on teinud kőik endastoleneva, et muuta vaktsineerimise tagajärjel tervisekahjustusi saanud inimestel hüvituse saamine nii raskeks kui vőimalik. Oma lapsi pole julenud seagripi vastu vaktsineerida lasta isegi USA president Barack Obama. Nőmme Raadio agentide vőrgustikku kuuluv agent Cipollino kirjutas Nőmme Raadiole ja selle kuulajatele reipa jőulutervituse.
Saatejuht: Tőnu Kalvet

76. saade (eetris: 14.12.2009).

Teema: Vene-Saksa gaasitoru tulek Eesti „nina alla“ võib tähendada Eestile sõda, väidab oma hiljutises kirjatükis iseseisvuslane Jaan Hatto. Kopenhaagenis 7. detsembril 2009 alanud ÜRO kliimakonverentsi lõppedes saab soodsaimad tegutsemisvõimalused ilmselt Seitsmekümne seitsme grupp – Hiina juhtimisel toimiv riikide rühmitus, kuhu kuuluvad saasteküsimustes ühisarvamusel olevad arengumaad, ennustab Linnamuuseumi Klubi juht Jüri Ott oma värskeimas artiklis „Ilmast ja Kopenhaageni kliimakonverentsist“. Legendaarne vabadusvõitleja, Eesti Mereakadeemia õppejõud Kalju Mätik rääkis 12. detsembril 2009 Tallinnas Okupatsioonimuuseumis korraldatud konverentsil rahvuslikust kasvatusest, ajakirjanduse tasakaalustamatusest ja Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise arenguloost. Mainitud konverents korraldati Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevate häälekandjaks oleva ajalehe „Oma Maa“ 10. aastapäeva tähistamiseks.
Saatejuht: Tõnu Kalvet 

75. saade (eetris: 07.12.2009).

Teema:  Tallinna võimude kavandatav maksutõus on täiesti loomulik, sest – 2009. aasta oktoobri keskpaiku toimunud kohalike valimiste põhjal otsustades – enamus tallinlasi toetab seda. Muidu poleks nad ju Keskerakonna poolt hääletanud. Keskerakonda toetasid oma tegevusega, õigemini tegevusetusega needki tallinlased, kes väidavad end küll Keskerakonna vastu olevat, kuid jätsid kas laiskusest või lollusest valima minemata. 30. novembril 2009 möödus Soome Talvesõja algusest 70 aastat. Selle sõjaga seoses on ikka veel käibel stereotüüpe. Mõtleval inimesel tasub neid märgata ja neist vabaneda. Poola riik andis 2009. aasta novembris neljale tuntud Eesti ühiskonnategelasele tähtsa ordeni. Neljast ainsana sai seda Varssavisse vastu võtma minna ajakirjanik ja tõlkija Valeri Kalabugin. Mille eest see autasu anti ja mida huvitavat sel Poola-reisil juhtus?
Saatekülaline: vabakutseline ajakirjanik ja tõlkija Valeri Kalabugin.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

74. saade (eetris: 30.11.2009).

Teema: kõigi aegade andekaim eesti lendur Peeter Olt oli ennesõjaaegses Eesti Vabariigis väga tuntud, kuid taasiseseisvumisjärgses Eestis tuntakse teda ülivähe. Isegi ta haud Tallinnas, Rahumäe kalmistul on tähistamata. Mis tegi Oldist väljapaistva lenduri ja luuraja, kes – juba Briti krooni alamana – valmistas sõjajärgsetel aastatel Nõukogude julgeolekuteenistusele väga palju peavalu?

Saatekülalised: Eesti Iseseisvuspartei juhatuse esimees Peeter Paemurru ja Eesti Iseseisvuspartei liige Tarmo Laasi.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

73. saade (eetris: 23.11.2009).

Teema: Eestist on taasiseseisvumisjärgsel ajal lahkunud vähemalt Viljandi linna jagu inimesi. Välismaale minejaid on endiselt rohkem kui Eestisse naasjaid. Kahjuks on lahkujate hulgas suures enamuses just eestlased. Väga paljud lahkujad on noored, parimas tööeas inimesed. Mida olukorra parandamiseks ette võtta? Lahenduste leidmiseks korraldas Eesti Koostöökogu 20. novembril 2009 Tallinnas, „Olümpia“ hotellis konverentsi „Kas noortel on Eestis kohta?“. Ühe neljast konverentsi töörühmast moodustasid rahvuslased. Konverentsil juhtus oodatu kõrval ka nii mõndagi üllatavat. Mida nimelt ja miks?
Saatekülalised: kaks konverentsil „Kas noortel on Eestis kohta?“ rahvuslaste töörühma kuulunud isikut – Aivar Koitla (Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige) ja Henn Põlluaas (Eesti Demokraatlik-rahvuslike Jõudude Koostöökoja esimees).
Saatejuht: Tõnu Kalvet

72. saade (eetris: 16.11.2009).

Teema: Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest möödus 16. novembril 2009 kakskümmend üks aastat. Oma suveräänsusdeklaratsiooni vajaks hädasti ka nüüdne Eesti, sest nagu 1988. aastal, nii pole ka 2009-ndal Eestis ülimuslikud enam Eesti seadused. 7. novembril 2009 Nõmmel taasasutatud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lüh. ERSP) tegi kolm päeva hiljem oma esimese taasasutamisjärgse pöördumise, seal juhitakse tähelepanu Eesti riiki praegu räsiva kriisi erakordsele ohtlikkusele ja pakutakse kriisist väljatulekuks igati asjalikke lahendusi. 14. novembril 2009 sai 65-aastaseks üks oluline, kuid just seetõttu mahavaikitud dokument – koondnime „Praha manifest“ kandev Venemaa Rahvaste Vabastamise Komitee manifest kõigile kaasmaalastele. Selle eelloost ja taustast on huvitavalt kirjutanud dokumendi eesti keelde tõlkija, Viimsi kooliõpetaja Andrus Kalvet. 18. novembril 2009 pidi Toompeal toimuma suur põllumeeste meeleavaldus. Miks otsustas seda aktiivselt toetada ERSP?
Saatekülaline: Tiit Madisson.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

71. saade (eetris: 9.11.2009).

Teema: „vaikiv ajastu“ on Eestis tagasi. Eesti „vaba ja sõltumatu“ ajakirjandus on enamasti võimude kontrolli all. Ajakirjanike rahvusvahelise organisatsiooni „Piirideta Reporterid“ 2009. aasta oktoobris avaldatud aastaaruandes hinnatakse sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse seisu Eestis küll täitsa heaks (Eesti on vastavas edetabelis 175. riigi hulgas kuuendal (!) kohal), kuid seda kahel põhjusel: 1) mujal on olukord reeglina veelgi halvem ja 2) ei tunta Eesti tegelikku olukorda. Eesti ühiskonda aitaks umbsest seisust välja saada kodanikuaktiivsuse märgatav tõus, seda eeskätt kodanikuühenduste kaudu. Seni oma kodanike poole tagumikuga olev riik tuleb pöörata kiiremas korras oma kodanike poole näoga. Kuidas seda kõige tõhusamalt teha? 7. novembril 2009 Nõmmel taastatud ERSP ühel juhatuseliikmel, Robert Villil on vastused sellele küsimusele olemas.
Saatekülalised: Robert Vill ja Roman Ubakivi.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

70. saade (eetris: 2.11.2009).

 Teema: Tiit Madissoni peavad stereotüüpselt mõtlevad, väheharitud inimesed lausa elukutseliseks rahvuslaseks, kelle kogu elu sisu seisnevatki vaid mitmesuguste ürituste korraldamises ja võimude arvustamises. Tegelikkus on aga hoopis teine – T. Madisson on olnud Eesti taasiseseisvumisjärgsetel aastatel ettevõtja, talunik, riigiametnik, katusepanija, vallavanem, kirjanik ja (raamatu)kirjastaja. Ta on kirjutanud selle aja jooksul üheksa (!) raamatut, millest nii mõnigi on tõusnud raamatumüügi edetabelis kõrgele kohale. Kuidas ta seda kõike on jõudnud?
Saatekülaline: tuntud ühiskonnategelane Tiit Madisson.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

69. saade (eetris: 26.10.2009).

 Teema: Briti Rahvuspartei toetajaskond kasvas hüppeliselt pärast BBC menukat poliitikateemalist telesaadet „Küsimuste tund“ (inglise k. „Question Time“) 22. oktoobril 2009. Budapestis loodi 2009. aasta 24. oktoobril Ungari rahvuslaste mõjukaima erakonna, Liikumise Parema Ungari Eest algatusel Euroopa rahvuslaste uus katusorganisatsioon – Euroopa Rahvuslike Liikumiste Liit. Õukonnaajakirjanduses ja klikipoliitikute hulgas tekitas see sündmus hirmu ja pahameelt, korralikes inimestes aga rõõmu ja rahulolu.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

68. saade (eetris: 19.10.2009).

 Teema: 18. oktoobril 2009 toimunud kohaliku omavalitsuse valimistel eelistasid valijad eestimeelsetele jõududele klikiparteisid. Miks?
Saatekülaline: Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Mati Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

67. saade (eetris: 12.10.2009).

66. saade (eetris: 05.10.2009).

 Teema: Eesti Pimedate Liidu Ühendpuhkpilliorkester sai 2009. aasta septembris 30-aastaseks. Ülevaade tähelepanuväärsematest verstapostidest orkestri senisel eluteel. Miks mängib pimedate orkestris meelsasti ka nägijaid? 10. oktoobril 2009 on Nõmme Kultuurikeskuses orkestri juubelikontsert. Miks just seal? Mis muudab pimedatele muusikutele selle paiga nii eriliseks?
Saatekülalised: Eesti Pimedate Liidu Ühendpuhkpilliorkestri veteranid, seal algusest peale kaasa löönud liikmed – dirigent Vello Loogna, kroonik Ulme Vart ja pime klarnetimängija Vello Vart.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

65. saade (eetris: 28.09.2009).

 Teema: 18. oktoobril 2009 toimuvad Eestis kohalike omavalitsuste valimised. Tallinnas esindab eestimeelsete valijate seisukohti ainult üks poliitjõud – valimisliit „Alternatiiv“. (Koduleht: www.alternatiiv.org .) Millised seisukohad on ühel selle valimisliidu nimekirjas Põhja-Tallinnas kandideerival põlisel põhja-tallinlasel?
Saatekülaline: Kopli Seltsi aseesimees, valimisliidu „Alternatiiv“ nimekirjas Põhja-Tallinnas kandideeriv Arvi Vain (kandidaadinumber: 835).
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

64. saade (eetris: 21.09.2009).

Teema: 2009. aasta oktoobris toimuvateks kohalike omavalitsuste valimisteks moodustasid Tallinna eestimeelsed poliitjõud valimisliidu „Alternatiiv“, mille asutas kolm erakonda (Eesti Iseseisvuspartei, Põllumeeste Kogu) ja mille nimekirjas kandideerib tervelt viie (!) erakonna esindajaid. Milliseid hinnangu annab Tallinnas toimuvale ning milliseid lahendusi pakub valimisliidu „Alternatiiv“ esinumber Haaberstis ja Nõmmel?
Saatekülalised: valimisliidu „Alternatiiv“ esinumber Haaberstis – Jüri Böhm – ja sama valimisliidu esinumber Nõmmel – Vaikus Jõgisu.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

63. saade (eetris: 14.09.2009).

 Teema: 2003. aasta 14. septembril Eestis läbiviidud rahvahääletusel Euroopa Liitu astumise küsimuses rõhusid võimurid rahva hirmudele ja teadmatusele ega kohkunud tagasi ka otsese vale kasutamise ees. Praeguseks on täitunud väga paljud ennustused, mis eurovastased tookord tegid, ometi katsutakse seda asjaolu maha salata. Iseseisvuslased korraldavad alates 2004. aastast igal aastal selle rahvahääletuse aastapäeval Tallinnas Vabaduse väljakul piketi. Tänavu oli selle korraldajaks Rahvuslaste Tallinna Klubi.
Saatekülaline: Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Feliks Saarevet.
Saatejuht: Jaan Hatto.

62. saade (eetris: 7.09.2009).

 Teema: „arenenud lääneriikides“ kasutatakse rahva üle kontrolli saavutamiseks mürgiseid aineid sisaldavaid, tervisele kahjulikult mõjuvaid toiduaineid ja arstimeid. Nende järk-järguline mõju muudab rahva juhmiks ja analüüsivõimetuks. Järjekordne rünnak rahva tervisele tuleb nii-öelda seagripi ehk uue gripi vastu võitlemise ettekäändel – selle haiguse vastane vaktsiin ise on haigusest endast kordades ohtlikum, sisaldades niihästi mürkaineid (näiteks elavhõbedat) kui ka elavat (!) viirust. Prantsusmaal muudeti hiljaaegu rahva kaitsepookimine seagripi vastu sisuliselt kohustuslikuks. Ameerika Ühendriikide valitsus on varunud tohutul hulgal laibakotte… Sellest ja paljust muustki pajatab äsja trükivalgust näinud raamat „Varjatud tervise valem“, mille autor on Jüri Lina – tuntud väliseesti publitsist, ajakirjanik, filmilavastaja ning kirjanik.
Saatekülaline: Jüri Lina.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

61. saade (eetris: 06.07.2009).

Teema: Euroopa Komisjon tahab Euroopa Liitu ebaseaduslikult saabunud sisserändajaid liikmesmaade vahel "õiglasemalt ja ühtlasemalt" jaotada. Eesti siseministeerium valmistubki juba massiliseks sisserändeks. Mida kohanemisvõimetute isikute massiline sisseränne Eestile põhjustada võib? Ukraina Juudikomitee on vastu Ukraina valitsuse kavatsusele taasalustada kriminaaljuurdlust 1930-ndate suure näljahäda olulisemate kavandajate ja läbiviijate vastu, kuna nende hulgas olevat "liiga palju" juudi nimega isikuid.
Saatekülaline: Mati Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

60. saade (eetris: 29.06.2009).

Teema: Euroopa Liidu ja Venemaa energiapoliitika enne ja pärast 2009. aasta Europarlamendi valimisi. Kuidas see mõjutab majanduskriisis olevat Eesti riiki? Kuhu tuleks Eestil suunata oma pilk? Millised on Eesti võimalikud trumbid?
Saatekülaline: Linnamuuseumi Klubi juht Jüri Ott.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

59. saade (eetris: 15.06.2009).

Teema: mis on geopoliitika? Miks on Eestis sellega häbiväärselt vähe tegeldud? (Näiteks on eesti keeles ilmunud ainult üks tõsiseltvõetav geopoliitika-alane raamat – Vello Leito teos "Eesti ja geopoliitika", mida kasutatakse ülikoolides lausa õpikuna.) Millised võimalused on maailma mõjukamate geopoliitiliste subjektide (USA, Venemaa, Hiina, osalt ka Euroopa Liit) vahelises mängus Eestil? Miks puudutab geopoliitika tegelikult iga inimest, ka sellist, kes selle vastu üldse huvi ei tunne?
Saatekülalised: Roman Ubakivi ja Vello Leito.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

58. saade (eetris: 08.06.2009).

Teema: ööl vastu 8. juunit 2009 selgus, et Euroopa Parlamenti oli Eestis valimas käinud 4624 inimest vähem kui oli antud hääli. Vabariiklik Valimiskomisjon saatis Euroopa Liidule valimistulemuste kohta teistsugused (loe: eksitavad) andmed kui Eesti avalikkusele: Keskerakond olevat võitnud kahe asemel kolm saadikukohta, üksikkandidaat Indrek Tarand jäeti aga üldse mainimata. Kas see tähendab, et I. Tarand astus ööl vastu 8. juunit Keskerakonda? Miks kujunes valimiste käik ja tulemus just selliseks nagu kujunes? Mis ja kes seda mõjutas(id)? Kuidas see mõjutab Eesti poliitikamaastikku. Üle-euroopaline erakond Libertas tegi sisuliselt valimiste eelõhtul (3.-4. juunil 2009) toetusavalduse Simon Wiesenthali Keskusele ja sai viimaselt selle eest kohe ka kiita. Millist vastulööki Eesti võimuritele kavandab Eesti Iseseisvuspartei?
Saatekülalised: Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

57. saade (eetris: 01.06.2009).

Teema: kelle poolt saab eesti- ja iseseisvusmeelne inimene hääletada pärast Eesti Iseseisvuspartei kõrvalejäämist 2009. aasta Europarlamendi valimistelt? Millised on teised, peaaegu sama sobivad kandidaadid? Mis on nende põhimõtted ja tugevamad küljed?
Saatekülalised: Euroopa Parlamendi kandidaadid Kalju Mätik (Põllumeeste Kogu), Jüri Estam (Libertas Eesti Erakond) ja Martin Helme (üksikkandidaat).
Saatejuht: Tõnu Kalvet

56. saade (eetris: 25.05.2009).

Teema: kuidas õnnestus Eesti Rahva Tänumedali algatanud rahvuslaste organisatsioonil, Vabal Sõltumatul Kolonnil nr. 1 saavutada võimuritega nii hea läbisaamine ilma oma põhimõtetest vähimalgi määral taganemata?
Saatekülaline: Vaba Sõltumatu Kolonni nr. 1 administraator Aavo Savitsch.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

55. saade (eetris: 18.05.2009).

Teema: Kas kriisiaja rahvuslus on teistsugune kui rahulikuma aja rahvuslus? Kes on eesti rahvuslaste vaenlased ja kes liitlased? Miks Riigikogus pole pärast 1995. aastat enam ainsatki eestimeelset erakonda? Mida tuleks rahvuslastel edu saavutamiseks teha?
Saatekülalised: Roman Ubakivi ja Indrek Schwede.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

54. saade (eetris: 11.05.2009).

Teema: Kreekas tühistati äsja riigi ajaloo esimesed kaks omasooliste abielu. Kõnealused „abielupaarid“ kavatsevad aga otsuse edasi kaevata, vajadusel minna protsessimisega välja kas või Euroopa Inimõiguste Kohtuni. Euroopa Parlament (lüh. EP) muutis oma kodukorda, et EP järgmise koosseisu avaistungit ei pääseks juhatama EP vanim saadik – 81-aastane prantsuse rahvuslane, oma otseütlemise poolest tuntud Jean-Marie Le Pen. Eurokraatide ülbe ja halvustav suhtumine 81-aastasse vanainimesse näitab ilmekalt, millised on meile propageeritavad „euroopalikud väärtused“ tegelikult. Slovakkia rahvuslased korraldavad 16. mail 2009 Lõuna-Slovakkias, Košice linnas kapitalismivastase rongkäigu. Miks Eesti juhtkonna poliitika on venemeelne ja üldse selgrootu? Mis aitaks sellest üle saada?
Saatekülaline: Vaikus Jõgisu.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

53. saade (eetris: 4.05.2009).

Teema: Eesti Iseseisvuspartei juhtis tähelepanu president Toomas Hendrik Ilvese 1. mail 2009 peetud, mõttetalgutele „Minu Eesti“ pühendatud kõnes esinevatele eksimustele ja lausvaledele. USA missiks tohib saada vaid omasooiharuse pooldaja, selgus 2009. aasta USA missivalimistel. Lõuna-Korea kohus vabastas mehe, kes oli juba mullu ennustanud USA rahanduskriisi, kuid tookord paanikatekitamissüüdistusega vahi alla võetud. Albaanias lasti oma kodumaja ees maha riigi mõjukuselt teine opositsioonipoliitik. Kaks eesti vabadusvõitlejat, Mart Niklus ja Kalju Mätik käis 2009. aasta aprilli algupäevil Albaanias tugevdamas sidemeid Euroopa rahvuslastega – just siis toimus Tiranas üleeuroopaline rahvuslaste üritus, endisi poliitvange ja kommunismiohvreid ühendava INTER-ASSO aastakoosolek. Mida seal tehti? Mida huvitavat on eestlasel Albaanias vaadata-avastada? Kuidas toimib Albaania kui rahvusriik (põliselanike osakaal üle 90 protsendi)? Vladimir Putini partei, „Ühtne Venemaa“ võidakse vastu võtta Euroopa Rahvaparteisse. Eesti 2007. aasta esirahvuslane Jüri Böhm koostas 2009. aasta 9. mai saabumise eel hoiatava üleskutse.
Saatekülaline: endine poliitvang Mart Niklus.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

52. saade (eetris: 27.04.2009).

Teema: Eesti Rahvuslik-Konservatiivne Liit (lüh. ERKL) korraldas 23. aprillil 2009 Eesti Rahvusraamatukogus konverentsi. Kuidas seda hinnata? Eesti Rahvusliku Liikumise juht ja internetiportaali „Terve Mõistuse Sündikaat“ (lüh. TMS) toimetaja Martin Helme rääkis ERKL-i jüripäevakonverentsil palju ilusaid ja õigeid sõnu, kuid oli ometigi kolm kuud varem, 12. jaanuaril 2009 TMS-is ilmunud juhtkirjas õigustanud Gaza sektoris elavate süütute eraisikute (ka laste, naiste ja vanurite) mõrvamist ja nimetanud Iisraeli sõjaväe sellist käitumist paratamatuks. 2009. aasta juunikuistel Europarlamendi valimistel Libertas Eesti Erakonna esinumbrina kandideeriv Jüri Estam kutsus 28. märtsil 2009 Tartus, Jüri Kuke mälestuskonverentsil peetud kõnes korduvalt üles Euroopa Liidust välja astuma. Miks taastati 2009. aasta aprilli algul Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (lüh. EVKL)? Mis on EVKL-i põhimõtted ja eesmärgid? Keda EVKL esindab?
Saatekülaline: Andres Raid, EVKL-i pressiesindaja.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

51. saade (eetris: 20.04.2009).

Teema: Eesti juhtkond suutis riigi majanduse ja rahanduse hoida korras isegi ajal, mil terve riigikassa mahtus rahandusministri taskusse (=Vabadussõja ajal, kui Eestil polnud veel põhiseadustki), kuid ei suuda seda teha praegusajal, selgus akadeemik Endel Lippmaa loengust, mis toimus Linnamuuseumi Klubis 2009. aasta 16. aprillil kl. 18 ja käsitles eeskätt gaasijuhet „Nord-Stream“. Poola rahvuslased korraldasid 2009. aasta märtsi lõpupäevil Lääne-Poolas, Krzyžovi linnas mitme riigi rahvuslaste (Poola, Saksa, Valgevene, Vene, Eesti) ühisürituse, kus Eestit esindas, ettekandega esines ja teiste maade rahvuslastega tehtava koostöö asjus kuulas maad vabadusvõitleja Kalju Mätik.
Saatekülaline: endine poliitvang, vabadusvõitleja Kalju Mätik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

50. saade (eetris: 13.04.2009).

Teema: kodanikuliikumise "Meie Eesti" enese ja ta 1. mail 2009 korraldatavate, umbes sadat tuhandet inimest hõlmavate mõttetalgute TEGELIK olemus. Lähema pooleteist aasta jooksul võib Eestis valitsev kriis teravneda niivõrd, et sotsid eesotsas siseminister Jüri Pihliga peavad paremaks kehtestada üleriiklikult erakorraline seisukord. Sisuliselt oleks tegemist riigipöördega. NB! Euroopa Liidu juhtkonna heakskiidul toimepandava riigipöördega.
Saatekülaline: Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

49. saade (eetris 06.04.2009).

Teema: Milanos toimus 5. aprillil 2009 Euroopa rahvuslaste tippkohtumine, kus arutati, kuidas teha senisest tõhusamalt koostööd rahvusaate vaenlaste vastu. Ürituse korraldas mõjukas Itaalia rahvuslaste organisatsioon „Uus Jõud“ (itaalia k. Forza Nuova), kel on oma saadik Euroopa Parlamendiski. 28. märtsil 2009 Tartus peetud Jüri Kuke 13. mälestuskonverentsist osavõtjad tegid pöördumise Eesti valitsusele, milles nõudsid Tallinna koolipoiss Sergei Metlevi suguste eestimeelsete muulaste tunnustamist ning eestivaenulike muulaste karistamist ja riigist välja saatmist. Pöördumisega liitus Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Rahvuslik Liikumine, Eesti Vabaduspartei (endine Põllumeeste Kogu), Noorteühing Avatud Vabariik ja Akadeemiline Mälestuskeskus HEREDITAS. 2. aprillil 2009 Läti pea- ja siseministrile saadetud lätikeelses kirjas nõudis Eesti Iseseisvuspartei selgitust, miks oli saadetud 16. märtsil 2009 Eesti-Läti piirilt tagasi eesti rahvuslaste nelja organisatsiooni – peale EIP veel klubi „Wiking-Narva“, Eesti Leegioni Sõprade Klubi ja 20. Relvagrenaderide Diviisi Veteranide Ühenduse – esindajad ja käitutud nendega kui kurjategijatega. Läänemaailmas sisuliselt ainuvõimalikuks riigikorraks peetaval demokraatial on lähemal vaatlusel olemas kõik totalitarismile iseloomulikud jooned ja need ilmnevad nüüdisajal üha selgemini, selgus Jüri Kuke 13. mälestuskonverentsil kõlanud ettekandest „Pealesunnitud avatus – uus totalitarism“, mille pidas Tartu ülikooli õppejõud Henn Käärik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

48. saade (eetris 30.03.2009).

Teema: Nõukogude Liidu juhtkonna korraldusel tehti küüditatutega inimkatseid: saadeti nad alates 1949. aastast Semipalatinski tuumapolügooni mõjupiirkonda (läbimõõt u. 1200 km), et uurida kiirituse mõju inimorganismile ja ühtlasi hävitada „inimprügi“. Kiirituse toimel tekkinud tervisekahjustusi kandus edasi toonaste küüditatute järeltulejatelegi. Nõukogude Liit lõhkas oma rahva vastu peetud „tuumasõja“ (=arvukate tuumakatsetuste) käigus pomme u. 30 000 korda suurema võimsusega kui oli näiteks Hirošimale ja Nagasakile heidetud tuumapommide koguvõimsus. 16. märtsil 2009 keeldus Läti piirivalve laskmast üle piiri Eesti Iseseisvuspartei delegatsiooni, kes suundus Riiga, Läti Leegioni veteranide marsile. Mil moel delegatsiooni liikmeid piiril vintsutati ja mõnitati ning mida kavatsevad tagakiusatud rahvuslased selle vastu ette võtta?
Saatekülalised: 1949. aasta küüditamise ohver, Tallinna Memento juhatuse liige Marju Toom ning Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatuse ja Eesti Iseseisvuspartei juhatuse liige Andri Ollema.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

47. saade (eetris 23.03.2009).

Teema: 16. märtsil 2009 keelduti Lätti laskmast eesti rahvuslaste delegatsioone, kes suundusid Läti Leegioni veteranidele austust avaldama. Eesti rahvuslaste kohta oli koostatud „must nimekiri“ ja neid nimetati „Läti Vabariigi julgeolekule ohtlikuks“. Eesti Rahvusliku Liikumise delegatsiooni ühel osal õnnestus aga korduva proovimise järel leida piiril siiski „auk“ ja sealtkaudu Lätti pääseda ning jõuda Jekabpilsis leegionäride austuseks korraldatud üritusele. Mil moel eesti rahvuslasi piiril vintsutati, kes on selles süüdi ja mida kavatsevad tagakiusatud rahvuslased ses suhtes ette võtta? 25. märtsil 2009 möödub 60 aastat märtsiküüditamisest. Mismoodi nägi see küüditamine välja Põltsamaa kandis? Milliseid üritusi kavandatakse märtsiküüditamise mälestamiseks tänavu?
Saatekülalised: Eesti Rahvusliku Liikumise (ERL-i) juht Martin Helme, ERL-i juhatuse liikmed Alar Ehala ja Henn Põlluaas ning Tallinna Memento juhatuse liige, märtsiküüditamise ohver Marju Toom.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

46. saade (eetris 16.03.2009).

Teema: Kodanike Kaitsekoda – üleriiklik organisatsioon, mis loodi Eesti kodanike kaitsmiseks Eesti võimude teostatava õigusliku tagakiusamise eest. Hetkel on Kodanike Kaitsekoja peamiseks kaitsealuseks Jüri Liim, kellele pandi – alusetu süüdistuse alusel! – elukohast lahkumise keeld. Eesti majanduse päästaks vaid krooni devalveerimine. Eesti võimurite jutud eurole üleminekust kui parimast majanduse päästerõngast on otsene vale ja mõeldud vaid kriisi edasilükkamiseks, mitte aga selle leevendamiseks või lahendamiseks. Rõõmusõnum eestimeelsetele inimestele, kes ei teadnud seni, kelle poolt tänavustel valimistel hääletada: juunikuistel Euroopa Parlamendi valimistel osaleb ka Eesti ainus rahvuslaste erakond – Eesti Iseseisvuspartei.
Saatekülalised: Kodanike Kaitsekoja juhatuse liige, ajakirjanik Holger Kaljulaid ja Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

45. saade (eetris 09.03.2009).

Teema: 9. märtsil 2009 mälestatakse 65 aastat tagasi märtsipommitamise käigus hukkunud tallinlasi, tartlasi, narvalasi ja teisi selle barbaarse rünnaku tõttu kannatanuid. 12. märtsil 2009 möödub 75 aastat Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri võimuhaaramisest ja „vaikiva ajastu“ algusest. Eesti Ajaloomuuseumis toimub seda traagilist sündmust tutvustav ja meenutav konverents. Saksa politsei korraldas 4. märtsil 2009 sealsetele rahvuslastele tõelise nõiajahi – üleriikliku haarangu, mille käigus otsiti läbi rahvuslaste elu- ja tööruume ning võeti ära politsei meelest ohtlikke asju. Kõige ohtlikumaks peeti helikandjaid, kus leidus isamaalist muusikat. Miks? Tagakiusamistele vaatamata muutuvad Saksa rahvuslased üha tugevamaks ja populaarsemaks, võimurid on sunnitud nendega aina enam arvestama. Tšehhis toimub 7.-14. märtsini 2009 üritustesari „Sionismivastane nädal“. Võimurid tahtsid seda keelustada, ent kohus leidis ärakeelamise alusetu olevat ja andis õiguse sarja korraldajatele.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

44. saade (eetris 02.03.2009).

Teema: kaks rahvuslaste organisatsiooni korraldas 24. veebruaril 2009 Tallinnas, Tammsaare pargis kokku kaks üritust – Tartu Rahu Põlistamise Selts viis kl. 12 iseseisvuspäeva puhul läbi kõnekoosoleku, Eesti Rahvuslik Liikumine aga jagas kl. 14 vastlapäeva puhul tasuta hernesuppi. Mida ohtlikku ja ebameeldivat sisaldas Eesti Iseseisvuspartei tervitus eesti rahvale vabariigi aastapäevaks, et ametlik ajakirjandus seda kajastada ei julgenud? Euroopa pangandus on kokkuvarisemise veerel. Briti päevaleht „Daily Telegraph“ kartis seda kiirendada ja võttis kõige ärevusttekitavamad andmed seetõttu oma 11. veebruaril 2009 ilmunud artiklist välja. Eestlaste ühe hõimurahva, maride suuline ja ka aineline kultuur erineb piirkonniti tugevasti ja pakub filmitegijatele ning rahvakultuuri uurijatele palju huvitavat. Venestamissurve maridele jätkub. Mari Vabariigi televisioon ei soostunud näitama marilaste laulupeotava käsitlevat antropoloogilist filmi, mille oli vändanud Eestis elav ja töötav mari filmilavastaja Aleksei Aleksejev. Millega tegelevad ja mida kavandavad Eesti marid?
Saatekülaline: Eesti maride keskorganisatsiooni Mari Kogukond Eestis esimees, filmilavastaja ning -õpetaja Aleksei Aleksejev.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

43. saade (eetris 23.02.2009).

Teema: Tartu Rahu Põlistamise Selts korraldab 24.02.2009 kl. 12-13 Tallinnas, Tammsaare pargis kõnekoosoleku, kuhu on oodatud kõik eestimeelsed inimesed. Tšehhi president Václav Klaus pidas 19. veebruaril 2009 Brüsselis, Euroopa Parlamendi täiskogu ees kõne, milles arvustas teravalt Euroopa Liitu. Klausi kõne ärritas paljusid eurosaadikuid, sundides osa neist lausa saalist välja marssima. Klausi „kurikuulus“ kõne inglise keeles; saksa keeles. 14. veebruaril 2009 korraldati Budapestis suur Euroopa rahvuslaste kokkutulek „Au päev“, millega mälestati 1945. aasta veebruaripäevil Budapesti kangelaslikult Punaarmee vastu kaitsnud sõjaväelasi. 5.-9. veebruaril 2009 tutvustati Ungaris, Balatoni järve lähedal Dobogómajoris üht omapärast sportmängu, mis peaks huvi pakkuma eestlastelegi. Selle mängu kohta lähemalt vt. www.bocsa.sport.hu. Eestlane miskipärast häbeneb oma keelt, ütles Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk 16. detsembril 2008 Tallinnas, eesti rahvusrestoranis „Eesti Maja“ peetud kõnes, võttes vastu 2008. aasta esirahvuslasele määratud auhinda.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

42. saade (eetris: 16.02.2009).

Teema: eestimeelsel valijal viimaks ometi on, kelle poolt hääletada: nimekas vabadusvõitleja Mart Niklus andis 11. veebruaril 2009 Tartus nõusoleku kandideerida 2009. aasta juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel Eesti Iseseisvuspartei esinumbrina. Suurbritannia rahvuslaste suurimat ja mõjukaimat erakonda, Briti Rahvusparteid asus ründama juba ka riigi mõjuvõimsaim usuorganisatsioon, anglikaani kirik, keelates oma vaimulikel ja ilmalikel liikmetel olla selles erakonnas. Sellele vaatamata kasvab Briti Rahvuspartei populaarsus pidevalt. Belgias ei soovitata sportlastel kanda särgil numbrit 18 ega 88, kuna mõlemad pidavat olema natslikud. Rumeeniast ja Serbiast valmistuvad Ungarisse minema relvastatud rühmitused pärast seda, kui Tartu sõpruslinnas, Veszprémis, pussitas u. 30-pealine mustlasjõuk 8. veebruaril 2009 surnuks Rumeenia koondise käsipallur Marian Cosma ning haavas raskelt üht Serbia ja üht Horvaatia koondislast. Ungari taasiseseisvumisjärgne areng määrati ühe sobinguga – „Rózsadombi paktiga“, mis sõlmiti 1989. aastal ühes Budapesti villas. Kõik märgid näitavad, et sedalaadi salakokkulepe võis väga tõenäoliselt olla sõlmitud ka Eesti ühiskonna tuleviku määramiseks.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

41. saade (eetris 09.02.2009).

Teema: eurooplastele võib hukutavalt mõjuda nende mugavus, kirjutas kirjanik Mihkel Mutt päevalehes „Postimees“ 24. jaanuaril 2009. Kas tal oli õigus? Kui oli, siis mil määral? Hinnang 2007. aasta Eesti „pronksiöödele“ ja nendele järgnenud kohtuprotsessidele õigusfilosoofia seisukohast. Tartu rahu olulisus kasvab kogu aeg. Seda taipab hästi ka Venemaa. Erukolonelleitnant Leo Kunnas avaldas 2008. aastal riigikaitseteemalise artiklikogu „Takerdunud rünnak“. Mille poolest oli Kunnase hinnang paikapidav ja mille poolest mitte?
Saatejuht: Leho Lamus

40. saade (eetris 02.02.2009).

Teema: Taani alternatiivharidussüsteem, selle ülesehitus ja eripära. See süsteem suudab ühiskonda tagasi tuua ja ühiskonna kasuks tööle panna needki, kelle tavaline haridussüsteem sotsiaalselt kohanematuks on tunnistanud. Aafrikasse saadetavaks vabatahtlikuks saada soovijal tuleb Taanis teha läbi vägagi mitmekesised ja arendavad, kuid samas ka üsna karmid kursused. Ärahellitatud isendid langevad sealt enne lõppu välja.
Saatekülaline: Eesti Iseseisvuspartei liige, Holstedis (Taani) 2008. aastal Aafrika-vabatahtlikuks õppimas käinud infotehnoloogia-asjatundja Enn Ellandi.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

39. saade (eetris 26.01.2009).

Teema: Eesti rahvuslaste organisatsioonide hulka lisandus 2009. aasta alguses veel üks – 19. jaanuaril registreeriti Eesti Leegioni Sõprade Klubi (lüh. ELSK). Eestis teati seda ühendust juba enne ta registreerimist: 2008. aastal osales ELSK aktiivselt Eesti Rahva Tänumedali kampaanias. Millega tegeleb ELSK aga nüüd? Kellega teeb koostööd ja kellega mitte? Millised on ta seisukohad ja tulevikuplaanid?
Saatekülalised: Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatuse liikmed Tauno Rahnu, Andri Ollema ja Mauri Kiudsoo.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

38. saade (eetris 19.01.2009).

Teema: "paesõda" Lõuna-Harjumaa ja Põhja-Raplamaa piirile jäävas Nabalas. Keskkonnaministeeriumi (!) toetusel ja röövmajanduse põhimõtteid järgides tahetakse Nabalasse rajada seitse (!) uut paekaevandust. See hävitaks Nabala haruldase looduse ning jätaks kuivaks sealtkandi asulate kaevud. Põhjavee tase alaneks umbes 20 meetrit. Hävineks ka Euroopas ainulaadne Tuhala Nõiakaev. Üldse avalduks kaevanduste mõju umbes 15 km raadiuses – Ülemiste järvest kuni Mahtrani. Samas mingit otsest, hädavajadust nende kaevanduste loomiseks pole, kuna mitmel pool mujal Eestis saab paasi kaevandada hulga kergemini ja odavamalt kui Nabalas. Kavandatava röövmajandusliku sammu ainus põhjus on teatud ettevõtjate kasuahnus. Kohalikud elanikud pole aga alistunud, vaid võitlevad oma elukeskkonna säili(ta)mise eest vapralt edasi.
Saatekülalised: Tuhala Looduskeskuse juhataja Ants Talioja ning Eesti Paeliidu juhatuse liige Rein Einasto.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

37. saade (eetris 12.01.2009).

Teema: Venemaa tahab, et Eestis elavad Vene sõjaväepensionärid saaks Tallinna ühissõidukis tasuta sõita. Harju maakohtus 5. jaanuaril 2009 langetatud õigeksmõistev kohtuotsus 2007. aasta aprillimässu nähtavatele juhtidele on sisuliselt võrdne surmamõistva kohtuotsusega, kuna jätab õigeksmõistetud mässujuhid tavaõigusest lähtuva õigusemõistmise ja karistamise hoolde. Millega tegeleb ja mida kavandab Tartu Rahu Põlistamise Selts? Kuidas on aegade jooksul muutunud eestlaste-setude-venelaste osakaal Setumaal? Tartu rahu on oluline Eesti julgeoleku tugisammas. Venemaagi taipab, et 2005. aastal Riigikogus heaks kiidetud Paet-Putini Pakt (=uus Eesti-Vene piirilepe) on Eesti põhiseaduse vastane ja seetõttu kehtetu.
Saatekülaline: Frits Suurkask, Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimees.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

36. saade (eetris 05.01.2009).

Teema: Tagasivaade 2008. aastale ja ettevaade 2009. aastale. Mis ja kes tekitas suure rahandus- ja majanduskriisi nii Eestis kui mujal maailmas? Mil moel oleks võimalik Eesti sellest kriisist välja tuua?
Saatekülalised: Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito ja rahvuslane Mati Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

35. saade (eetris 22.12.2008).

Teema: Eesti Televisiooni saatesarja „Erisaade“ tegijad petsid 2008. aasta oktoobris Jüri Liimi. Euroopa Parlamendi kõrgetasemeline delegatsioon mõnitas 5. detsembril 2008 Prahas ametliku visiidi ajal Tšehhi presidenti ja parlamendiliikmeid, tekitades selle sammuga 2008. aasta ühe suurema diplomaatilise skandaali. Mis põhimõttest lähtudes üldse asutati „Aasta esirahvuslase“ auhind ning anti see 2007. aastal Jüri Böhmile ja 2008. aastal Keeleinspektsiooni juhile, Ilmar Tomuskile?
Saatekülaline: Isamaa ja Res Publica Liidu Rahvuslaste Ühenduse esimees, Tarmo Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

34. saade (eetris: 15.12.2008).

Teema: Venemaa muutub Euroopa Liidule üha lähedasemaks: tahetakse luua juba ühist majandusruumi. 2003. aastal peeti selle eest hoiatavaid eurovastaseid rumalaks ja/või pahatahtlikuks. Eesti valitsus tahab hakata maksma pensioni Eestisse jäänud okupatsiooniarmee veteranidele. Eesti Rahvusliku Liikumise juhtkond toetab Jüri Böhmi ettepanekut luua Ida-Viru põliselanikke kaitsev fond. Tallinn ja Ida-Viru on praeguseks täielikult venelastele loovutatud. Eestisse tuleb igal aastal 6000-7000 idaslaavlast, peamiselt venelast, samas puudub Eestil ametlik sisse- ja väljarändestatistika. Eestis on praegu(gi) võimul eesti rahva suhtes vaenulikud jõud, kelle meelest on suurimaks ohuks hoopis eesti rahvuslased.
Saatekülaline: Eesti Rahvusliku Liikumise juht Martin Helme.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

33. saade (eetris 08.12.2008).

Teema: Eesti president Toomas Hendrik Ilves nullis 20. novembril 2008 kõigest paari-kolme lausega kõigi eestivenelaste tõsiseltvõetavuse ja seeläbi ka karjäärivõimalused. Eesti Koostöö Kogu eestvõttel 21. novembril 2008 Tallinnas, „Olümpia“ hotellis korraldatud konverentsil „Erinevad mälud, ühised huvid“ kõlas vägagi eestivaenulikke seisukohti. Milleni see võib viia? Vaenulikus keskkonnas elavate Ida-Viru eestlaste kui ohustatud liigi kaitseks tuleks moodustada mingi fond, näiteks nimega Ida-Viru Põlisasukate Kaitse Fond.
Saatekülaline: Jüri Böhm, Eesti 2007. aasta esirahvuslane.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

32. saade (eetris 01.12.2008).

Teema: meeleheitel setud ja teisedki petserimaalased kaaluvad Eesti kodakondsusest loobumist ja „hallipassimeesteks“ hakkamist, kuna Eesti siseminister Jüri Pihl keeldub – Euroopa Liidu vastavat määrust rikkudes – tagamast Petserimaa elanikele lihtsustatud liikumist üle ajutise kontrolljoone. Mida arvab asjast setude kõrgeim esindusorgan – Setu Kongress? Milline on petserimaalaste olukord siin- ja sealpool ajutist kontrolljoont?
Saatekülaline: Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liige, setu päritolu ettevõtja Lembit Lennuk.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

31. saade (eetris: 24.11.2008).

Teema: Eesti riigivõim, eriti kohtusüsteem kiusab taga nimekaid eesti rahvuslasi (näit. Jüri Liimi, Risto Teinoneni, Jüri Estamit). Miks? Mida sellega loodetakse saavutada? Miks käib Jüri Estam Eesti siseministeeriumiga kohut juba 2006. aastast ja kuhu loodab sel moel jõuda? Ülevaade Jüri Estami kohtuasja ajenditest ja hetkeseisust.
Saatekülaline: Jüri Estam.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

30. saade (eetris: 17.11.2008).

Teema: eesti mees oma kehva tervise ja lühikese elueaga on kui ohustatud liik. Mis on ta ennasthävitava eluviisi põhjus(ed)? Kus on väljapääs sest olukorrast?
Saatekülaline: meestearst Olev Poolamets.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

29. saade (eetris: 10.11.2008).

Teema: USA presidendivalimiste tegelikud suunajad. Barack Obama „iseäralik“ taust. Neegrite suur kuritegevus. USA elanikud relvastuvad.
Saatekülaline: Mati Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

28. saade (eetris: 03.11.2008).

Teema: Skandinaavia koolide ajalooõpikutes õpetatakse Eesti, Baltimaade ning Kesk- ja Ida-Euroopa ajalugu meelega lünklikult või koguni moonutatult. Miks ja kuidas?
Saatekülaline: Göteborgi ühes rootsi koolis ajalugu õpetav Olev Ott, kes valeandmeid sisaldavaid õpikuid ja õppekavu teaduslikult uurib ja paljastab.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

27. saade (eetris: 27.10.2008).

Teema: Aserbaidžaani presidendivalimised 15. oktoobril 2008. Aserbaidžaani demokraatia eripära. Aserite ja eestlaste poliitikamaastiku erinevus ja kohati üllatavalt suur sarnasus.
Saatekülaline: Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Aserbaidžaani-raportöör Andres Herkel.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

26. saade (eetris 20.10.2008).

Teema: alkoholism – eesti rahvuse vaenlane. Mida teeb Eesti Karskusliit AVE? 10.–12. okt. 2008 Tallinnas, hotellis „Euroopa“ toimunud NordAN-i aastakonverents – igapidi tähtis ja kaalukas üritus.
Saatekülaline: Eesti Karskusliidu AVE juhatuse liige Enno Kross.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

25. saade (eetris 13.10.2008).

Teema: vaba kodaniku õigus relva kanda ja kasutada. Miks tahab Euroopa Liit muuta inimesed abituks ja kaitsetuks?
Saatekülalised: Märt Sults ja Tarmo Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

24. saade (eetris 06.10.2008).

Teema: mis põhjustab koolitulistamisi, üldse koolivägivalda? Kuidas seda vältida?
Saatekülalised: Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults ning Eesti Noorsootöö Keskuse töötaja Tarmo Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

23. saade (eetris 22.09.2008).

Teema: Eesti rahvuslaste katsed saavutada „Teise Nürnbergi protsessi“ läbiviimine. Setude märkimisväärne osa selles ettevõtmises.
Saatekülaline: Põllumeeste Kogu juhatuse liige ning Setu Kongressi Vanematekogu peavanem Jüri Vaidla.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

22. saade (eetris 15.09.2008).

Teema: 2003. aasta 14. septembri euroreferendum Eestis. Euroopa Liidu olematu toetus Eestile piiriküsimuses. Eesti põhiseadust rikutakse tihti.
Saatekülalised: Tartu Rahu Põlistamise Seltsi juhatuse liige Jaan Hatto ning Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liige Feliks Saarevet.
Saatejuht: Leho Lamus

21. saade (eetris: 08.09.2008).

Teema: Põllumeeste Kogu ajalehe „Rahvuslik Koguja“ egiidi all ilmus ajaloolise tähtsusega eriväljaanne – Tartu rahu teemaline erinumber (koostas Tartu Rahu Põlistamise Selts).
Saatekülaline: Tartu Rahu Põlistamise Seltsi aseesimees Henn Põlluaas ning Põllumeeste Kogu esimees ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liige, Rein Koch.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

20. saade (eetris 14.07.2008).

Teema: mida teha olukorras, kus Euroopa Liidu juhtkond katsub sõnamurdlikult muuta mängureegleid poole mängu pealt ja Eesti tüürib ränga kriisi suunas? Eesti Iseseisvusparteil ja Eesti Rahvuslikul Liikumisel on sellele vastus olemas. Kas EIP ja ERL-i seisukohtade vahel üldse ongi sisulisi erinevusi?
Saatekülalised: Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito ja Eesti Rahvusliku Liikumise juht Henn Põlluaas.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

19. saade (eetris 07.07.2008).

Teema: Põllumeeste Kogu seisukohad riigi sisejulgeoleku ja kaitsevõime kohta.
Saatekülalised: Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch ning kaks juhatuse liiget – Tõnu Ojamaa ja Kalju Mätik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

18. saade (eetris 30.06.2008).

Teema: Eesti ühe mõjuvõimsama rahvusliku erakonna, Põllumeeste Kogu seisukohad majanduse ja sotsiaalhoolekande kohta.
Saatekülalised: Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch ja kaks juhatuse liiget – Tõnu Ojamaa ja Mart Niklus.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

17. saade (eetris 23.06.2008).

Teema: Jüri Liim teisaldas 22. mail 2008 kaks „punapuuslikku“. Kas see oli arukas samm või tulnuks Liimil kui ühel autoriteetsemal eesti rahvuslasel tegeleda hoopis millegi tunduvalt olulisemaga? Milles seisneb Lissaboni leppe ohtlikkus? Miks jäi sõjaeelne Eesti Vabariik 1990-ndate alguses taastamata ja miks selle tegematajätmise tagajärjed meid siiani mõjutavad?
Saatekülaline: Jüri Estam.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

16. saade (eetris 16.06.2008).

Teema: Eesti kaheliikmelise esinduse osavõtt Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvahelise Ühenduse Inter-ASSO tänavusest aastakoosolekust mai lõpupäevil Bosnia ja Hertsegoviinas, Mostari linnas. Kohaliku ajakirjanduse suur huvi selle ürituse vastu, samuti Eesti esindajate ja Eestis valitseva olukorra vastu. Miks toetab Eestist majanduslikult märksa tagasihoidlikum Bosnia ja Hertsegoviina seda üritust nii rahaliselt kui ka poliitiliselt, kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, Eestis aga katsutakse sedalaadi ettevõtmisi pigem maha vaikida ja nende korraldamiseks suure riikliku toetuse saamisest ei tasu unistadagi?
Saatekülalised: Eesti delegatsiooni liikmed Inter-ASSO 2008. aasta üldkoosolekul – omaaegsed poliitvangid Mart Niklus ja Kalju Mätik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

15. saade (eetris: 02.06.2008).

Teema: vähemusrahvuste olukord Eestis ja mujal Euroopas. Katsed kujutada Eestit vähemusrahvuste ahistajana. Topeltstandardite kasutamine suhtumises vähemusrahvustesse (hea näide: bretoonid!). Eesti vähemusrahvuste eestimeelsem katusorganisatsioon, omal ajal Eesti taasiseseisvumise toetuseks loodud Eestimaa Rahvuste Ühendus (ERÜ) saab 2008. aastal 20-aastaseks.
Saatekülaline: ERÜ peasekretär ja auesimees Timur Seifullen.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

14. saade (eetris 26.05.2008).

Teema: eesti rahvuslaste ühe kaalukama poliitilise jõu, Põllumeeste Kogu põhimõtted, tuntumad liikmed, ajalugu ja tulevikuplaanid ning koostöö teiste rahvuslike organisatsioonidega.
Saatekülalised: Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch ja põllumeeste Kogu juhatuse liige Kalju Mätik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

13. saade (eetris 19.05.2008).

Teema: Paet-Putini Pakti (=uue Eesti-Vene piirileppe) kahjulik mõju nii siin- kui sealpool ajutist kontrolljoont elavatele Eesti Vabariigi kodanikele. Eesti valitsus diskrimineerib eriti just kontrolljoone-taguseid kodanikke.
Saatekülaline: Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liige, setu päritolu ettevõtja Lembit Lennuk.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

12. saade (eetris 12.05.2008).

Teema: isamaalise kasvatuse olukord Eestis ja Tšehhis. Kuidas suhtub sisserändajatesse Tšehhi ühiskond? Kui kaua kulub Tšehhi ühiskonnas kohanemiseks aega eestlasel? Eesti ja Tšehhi riigi lõimimisviiside võrdlus. Eesti integratsioonikava – läbikukkunud ettevõtmine.
Saatekülaline: Praha Karli ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppejõud, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liige, Tšehhi Eesti Klubi kauaaegne esimees, endine Eesti designeeritud suursaadik Prahas, poliitikateaduste doktor Iivi Zájedová (sündinud Randla).
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

11. saade (eetris 5.05.2008).

Teema: kommunism kui kuritegelik, ent pahatihti ikka veel hukkamõistmata ideoloogia. Ken-Marti Vaheri selleteemalisest ettekandest Okupatsioonimuuseumis 25.04.2008 peetud rahvusvahelisel konverentsil. Mõtisklus teemal „Millal tuleb keelekasutusse väljend „Kommu-Venemaa”?”. Valik bolševike jõhkratest kuritegudest Teise maailmasõja ajal Ida- ja Kesk-Euroopas.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

10. saade (eetris 28.04.2008).

Teema: Eesti lõimumiskava aastaiks 2008-2013. Sisseränne ja selle mõju. Kohanematute uusimmigrantide tekitatav tüli. Multikultuursus kui ühiskonna häirija ning lagundaja. Multikultuurse ühiskonnamudeli krahh.
Saatekülaline: rahvuslane Mati Kruusimäe.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

9. saade (eetris 21.04.2008).

Teema: Eesti sisejulgeolek, selle seis aprillimässu aegses ja –järgses Eesti riigis. Isamaaline kasvatus – tõhus vahend globalistide tehtava ajuloputuse vastu.
Saatekülalised: erukapten Harri Henn ja reservkapten, Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Alar Ehala.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

8. saade (eetris 14.04.2008).

Teema: Lissaboni leppe ohtlikkus nii (rahvus)riigile kui ka üksikisikule. Tagasivaade 9.04.2008 Toompea lossi ees korraldatud Lissaboni leppe vastasele piketile.
Saatekülalised: piketi peamised korraldajad – eurolepete asjatundja Argo Loo ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi juhatuse liige Jaan Hatto.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

7. saade (eetris 7.04.2008).

Teema: eesti rahvuslaste kaheliikmelise esinduse Ungari-reis 27.03. – 2.04.2008, selle käigus toimunud kohtumised ungari rahvuslastega, Ungarlaste Maailmaliidu juhtidega ning tehtud koostööplaanid.
Saatekülaline: Eesti Rahvusliku Liikumise liige Jüri Böhm.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

6. saade (eetris 31.03.2008).

Teema: Jüri Estami palju vastukaja tekitanud restitutsiooni-teemaline kirjutis „Mis maa see on?”, selle tutvustus ja analüüs. Antiikfilosoof Platoni ettekujutus täiuslikust riigist ja selle rakendatavus tänapäeval.
Saatejuht: Leho Lamus.

5. saade (eetris 24.03.2008).

Teema: eesti rahvuslaste esinduse külaskäik 16. 03. 2008 Riias ja Jekabpilsis toimunud Läti Leegioni veteranide üritustele.
Saatekülalised: Eesti Rahvusliku Liikumise juht Henn Põlluaas, Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Alar Ehala ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liige Kalju Mätik.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

4. saade (eetris 17.03.2008).

Teema: Euroopa Liidu laienemiskavad (Vahemeremaade Liit, Eurussia Impeerium, Euraabia). Eesti majanduse võimalik kokkuvarisemine. Salajane eurode sissevedu Eestisse.
Saatekülaline: Vello Leito.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

3. saade (eetris 10.03.2008).

Teema: Oswald Spengleri peateose „Õhtumaa allakäik” päevakajalisus 21. sajandi läänemaailmas (ka Eestis). Kriisist väljatuleku võimalused.
Saatekülaline: Tartu Rahu Põlistamise Seltsi juhatuse liige Jaan Hatto.
Saatejuht: Tõnu Kalvet

2. saade (eetris 3.03.2008).

Teema: Eesti Rahvusliku Liikumise esinduse Jõhvi-sõit 24.02.2008, kohtumine sealsete eestlastega. Ida-Viru venkude eraldumissoov, selle otsene seos Kosovo „iseseisvumisega”.
Saatekülaline: Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Ene Kess.
Saatejuht: Tõnu Kalvet.

1. saade (eetris 18.02.2008).

Teema: rahvuslike jõudude ühendamiskatsed nii Euroopas kui Eestis. Euroopa Vabaduspartei. Tartu rahu tähtsus. Tartu Rahu Põlistamise Selts, selle suhtumine Paet-Putini Pakti (=Eesti-Vene uude piirileppesse). Eesti valitsus ärgu jätku hätta üht paljudest eesti hõimudest – setusid. Tartu rahuleping kui praeguste Eesti-Vene suhete võimalik parandaja. Rahvuslaste suhtumine Euroopa Liitu.
Saatekülaline: Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimees Frits Suurkask.
Saatejuhid: Tõnu Kalvet ja Leho Lamus.