EESTI ISESEISVUSPARTEI PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1. Eesti Iseseisvuspartei
1.1. Mittetulundusühing Eesti Iseseisvuspartei, edaspidi lühendatult EIP, on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus.
1.2. EIP on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja käesolevast põhikirjast.
1.3. EIP-l on oma nimega pitsat, lipp, liikmepilet, liikmemärk ja sümboolika.

2. EIP asukoht ja aadress
Eesti Iseseisvuspartei ja EIP juhatuse asukoht on Tallinn, aadress on Tallinn, Tatari tn 8-21, postisihtnumber 10116.

3. EIP eesmärk
3.1. EIP eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, edendades iseseisvas Eesti Vabariigis inimese, ühiskonna ja riigi harmoonilist ja järjepidevat arengut.
3.2. EIP eesmärkide saavutamise vahenditeks on:
3.2.1. erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel;
3.2.2. erakonna osalemine Riigikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu Riigikogu tegevuses; kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu volikogu tegevuses; Riigikogusse ja kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu vastavalt Vabariigi Presidendi valimisel, Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse täitevorgani moodustamisel; rahvusvahelises koostöös välisriikide erakondadega;
3.2.3. erakonna osalemine avalikus poliitilises tegevuses seadusandlusest lähtudes.
3.3. EIP poliitilise tegevuse aluseks on programm.

II EIP LIIKMED

4. EIP liikmed
4.1. EIP liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik, kes tunnistab EIP põhikirja ja programmdokumente.
4.2. 14-17-aastased noored, kes avaldavad soovi 18-aastaseks saades EIP liikmeks astuda, võivad osaleda EIP noortetoimkonna töös.

5. EIP liikmeks vastuvõtmine
5.1. EIP liikmeks vastuvõtmine toimub kirjaliku avalduse alusel ning vastuvõtmise otsustab juhatus.
5.2. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastu võtmise otsustab Üldkoosolek.

6. Liikme väljaastumine
EIP liikmel on õigus juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel EIP-st välja astuda.

7. Liikme väljaarvamine
7.1. Liikme võib EIP-st välja arvata juhatuse otsusega EIP maine olulisel määral kahjustamise korral.
7.2. EIP-st välja arvatud liikmele teatatakse kirjalikult tema väljaarvamise otsuse tegemisest ning selle põhjustest viivitamatult.
7.3. EIP liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist Üldkoosoleku poolt.
7.4. Kuni järgmise Üldkoosoleku otsuse tegemiseni on juhatuse poolt EIP-st välja arvatud liikme erakondlik kuuluvus peatunud.

8. Liikmelisuse lõppemise tagajärjed
Isikul, kelle liikmelisus EIP-s on lõppenud, ei ole nõudeõigusi EIP varale.

9. Liikme õigused
9.1. EIP liikmel on õigus:
· valida ja olla valitud käesoleva põhikirjaga sätestatud organitesse;
· kandideerida EIP juhatuse volitusel EIP esindajana Eesti Vabariigi või rahvusvahelistesse valitavatesse kogudesse ja ühendustesse ning Eesti üleriigilistele ametikohtadele;
· esindada EIP-d juhatuse volitusel;
· pöörduda avalduste ja ettepanekutega EIP kõigi põhikirjas ette nähtud organite poole;
· taotleda EIP-lt majanduslikku toetust;
· võtta osa EIP juhatuse koosolekutest, kui need ei ole kuulutatud kinnisteks;
· pöörduda EIP aukohtu poole;
· saada informatsiooni EIP tegevuse kohta.

10. Liikme kohustused
10.1. EIP liige:
· tunnistab EIP programmi ja põhikirja;

· võtab Üldkoosolekuga seonduvalt aluseks erakonna kodulehel juhatuse poolt edastatud teabe;
· võtab valituna EIP organitesse ja komisjonidesse tegusalt osa nende tööst;
· võtab tegusalt osa nende kohalike, üleriigiliste või rahvusvaheliste kogude, asutuste, juhtkondade ja ühenduste tööst, kuhu ta on valitud EIP esindajana;

11. Toetajad
11.1. EIP toetajaks võib olla isik, kes tahab EIP-d toetada majanduslikult, poliitiliselt või mõnel muul viisil, kuid ei soovi või ei saa olla erakonna liige.
11.2. EIP toetajaks võetakse kirjaliku avalduse alusel. Toetaja kirjutab alla EIP põhikirja tõdemusele. Toetajal on nõuandev hääl.
11.3. Väljaarvamine toetajate nimistust toimub toetaja kirjaliku teate alusel või EIP juhatuse otsusel.

III JUHTIMINE

12. Üldkoosolek
12.1. EIP kõrgeimaks organiks on liikmete Üldkoosolek. Üldkoosolek kutsutakse kokku ja otsused võetakse vastu seaduses sätestatud korras. Volikogu on EIP liikmete seast valitud ja nende poolt volitatud delegaatide koosolek.
12.2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides EIP juhtimise küsimustes, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või EIP muu organi pädevusse.

13. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
13.1. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

1) põhikirja muutmine;
2) juhatuse liikmete määramine;
3) revisjoni või audiitorkontrolli määramine; revidendi või audiitori määramine;

4) juhatuse või mõne muu põhikirjaga ette nähtud organi liikmega tehingu tegemine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses EIP esindaja määramine;

5) volinike valimine, tagasikutsumine;
6) majandusaasta aruande kinnitamine;

7) EIP ühinemise, jagunemise, lõpetamise otsustamine

13.2. Muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

14. Üldkoosoleku kokkukutsumine
14.1. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt kord aasta jooksul.
14.2. Juhatus peab Üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 EIP liikmetest.
14.3. Kui juhatus ei kutsu Üldkoosolekut nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad (1/10 EIP liikmetest) Üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
14.4. Liikmete teavitamine Üldkoosolekuga seonduvast toimub EIP kodulehe vahendusel.

15. Üldkoosoleku läbiviimine
15.1. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selle kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja EIP põhikirjast tulenevaid nõudeid.
15.4. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid ainult nendes küsimustes, mis on Üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.
15.5. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ainult EIP liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine volitatud EIP liige. Volikirjad lisatakse Üldkoosoleku protokollile

15.6. Üldkoosolek protokollitakse MTÜ seaduse § 21(6) nõuetele vastavalt. Protokolli lahutamatuks osaks on Üldkoosolekust osa võtvate isikute nimekiri koos igaühe allkirjaga.

15.7. Pärast 14 päeva möödumist Üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada Üldkoosoleku protokoll või selle osa ärakiri.

16. Üldkoosoleku otsus
16.1. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Üldkoosolekul osalenud EIP liikmetest või nende esindajatest.

16.3. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik EIP liikmed.
16.4. Liige või esindaja ei tohi hääletada, kui EIP otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
16.5. EIP liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse määramiseks peab olema selle liikme nõusolek.

17. Põhikirja muutmine
17.1. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 Üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
17.2. Põhikirjamuudatus jõustub alates selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst, millele peab alla kirjutama vähemalt üks ainuallkirjaõiguslik juhatuse liige.

18. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine
18.1. Kohus võib EIP liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva Üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.
18.2. Samas korras võib nõuda ka EIP teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.

19. Volinike Koosolek (Volikogu)

19.1. Üldkoosolek võib valida endi hulgast volinikud ja anda Volikogule üle volitused võrdselt Üldkoosolekuga, kui seadus või põhikiri ei näe ette teisiti.

19.2. Volinike arvu määrab Üldkoosolek.

20. Juhatus
20.1. EIP-d juhib ja esindab juhatus.
20.2. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
20.3. EIP-l on vanematekogu. Vanematekogu moodustatakse juhatuse liikmete endi poolt valimise teel. Vanematekogusse kuuluvad EIP esimees, kuni kaks EIP aseesimeest, EIP juhatuse esimees ning EIP peasekretär.
20.4. Vanematekogu pädevusse kuulub EIP juhatusele ettepanekute tegemine EIP põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, samuti erakonna jooksva töö korraldamine ja erakonna esindamine kokkuleppel juhatusega.

21. Juhatuse esindusõigus
EIP esimehel, juhatuse esimehel ning ühel aseesimeestest on õigus esindada EIP-d kõikides õigustoimingutes ainuisikuliselt. Teised juhatuse liikmed võivad esindada EIP-d ainult ühiselt.

22. Juhatuse määramine ja pädevus
22.1. Juhatuse liikmed ja nende arvu määrab Üldkoosolek.

22.2. Juhatuse liikmed määratakse üldjuhul tähtajaliselt üheks aastaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.
22.3. Juhatuse liikme võib liikme määranud organi otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad vastavalt lepingule.
22.4. Juhatuse liige võib oma kohustuste täitmise määrata ajutiselt kolmandale isikule juhatuse poolt kinnitatud tingimuste alusel.
22.5. Juhatus peab andma EIP liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta.
22.6. Juhatuse liikmel on õigus taotleda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

22.7. Juhatuse liige võib tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest teda määranud organile (Üldkoosolekule). Registrikanne tehakse Üldkoosoleku otsuse alusel.

23. Juhatuse otsus
23.1. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
23.2. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
23.3. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
23.4. Juhatuse liige ei tohi osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist EIP poolt.

24. Juhatuse õigused
24.1. EIP juhatusel on õigus:
· kehtestada põhikirjast ja EIP programmist tulenevaid rakenduslikke akte;
· kehtestada juhastuse liikmetele kohustusi;

· määrata erakonna esimees, kui Üldkoosolek ei ole ette näinud teistsugust menetlust.

25. Juhatuse või muu organi liikme vastutus

25.1. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

25.2. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

25.3. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.

25.4. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Mittetulundusühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude mittetulundusühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

25.5. Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui mittetulundusühing on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.

26. Osakonnad
26.1. EIP-l võivad olla osakonnad.
26.2. Osakonna avamise otsustab EIP juhatus. Kui juhatus keeldub osakonna avamisest, võivad taotlejad nõuda osakonna avamise otsustamist Üldkoosoleku või Volikogu poolt.
26.3. Osakondades moodustatud toimkondade ülesanded ja nende täpsem töökorraldus nähakse ette osakondade üldkoosolekute või EIP juhatuse poolt.

27. Järelevalve

27.1. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib Üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.

27.2. Revidendiks või audiitoriks ei tohi olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

27.3. Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

27.4. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad Üldkoosolekule.

28. Raamatupidamine

28.1. Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

29. Majandusaasta aruanne

29.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.

29.2. Juhatus esitab aruande Üldkoosolekule.

29.3. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab Üldkoosolek.

29.4. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

29.5. Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande.

30. Majandusaasta aruande esitamata jätmine

30.1. Kui mittetulundusühing ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamisega hoiatades esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud.

V LÕPETAMINE

31.1. Mittetulundusühing Eesti Iseseisvuspartei lõpetatakse Mittetulundusühingute seaduse 5. ptk nõuete vastavuses ja Üldkoosoleku otsuse alusel.

VI ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

32. Ühinemise mõiste

32.1. Mittetulundusühing (ühendatav mittetulundusühing) võib ühineda teise mittetulundusühinguga (ühendav mittetulundusühing). Põhikirjaga võib ette näha, et ühinemine on või ei ole lubatud ainult põhikirjas ette nähtud tingimustel. Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks.

32.2. Mittetulundusühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue mittetulundusühingu. Ühinevad mittetulundusühingud loetakse sel juhul lõppenuks.

32.3. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.

32.4. Ühinemisel läheb ühendatava mittetulundusühingu vara (õigused ja kohustused) üle ühendavale mittetulundusühingule. Uue mittetulundusühingu asutamisel läheb ühinevate mittetulundusühingute vara sellele üle.

32.5. Ühendatava mittetulundusühingu liikmed saavad ühinemisel ühendava mittetulundusühingu liikmeteks. Uue mittetulundusühingu asutamisel saavad selle liikmeteks ühinevate mittetulundusühingute liikmed.

32.6. Mittetulundusühing võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga.

32.7. Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks nõutav pädeva asutuse luba.

33. Ühinemisleping

33.1. Ühinemiseks sõlmivad mittetulundusühingute juhatused ühinemislepingu. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb märkida:
1) mittetulundusühingute nimed ja asukohad:

2) kokkulepe ühendatava mittetulundusühingu vara tervikuna üleandmise kohta ühendavale mittetulundusühingule ühendava mittetulundusühingu liikmesuse üleandmise vastu;

3) õigused, mida ühendav mittetulundusühing annab ühendatava mittetulundusühingu liikmetele;

4) ühinemise tagajärjed ühendatava mittetulundusühingu töötajatele.

33.2. Ühinemisleping peab olema kirjalik.

33.6. Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib mittetulundusühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.

34. Ühinemisotsus

34.1. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad mittetulundusühingud. Ühinemisotsus peab olema kirjalik.

34.2. Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 Üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

35. Ühinemisotsuse vaidlustamine

35.1. Kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme nõudel seadusega, asutamislepinguga või põhikirjaga vastuolus oleva ühinemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul alates otsuse tegemisest.

36. Võlausaldajate kaitse

36.1. Ühendav mittetulundusühing avaldab viivitamatult pärast ühinemise kandmist ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate ühinenud mittetulundusühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada ühendavale mittetulundusühingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul teate avaldamisest arvates.

36.2 Ühendav mittetulundusühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest arvates tagama ühinevate mittetulundusühingute võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõude rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist.

37. Avalduse esitamine registrile

37.1. Ühineva mittetulundusühingu juhatus esitab ühe kuu möödudes ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise kandmiseks oma asukoha registrisse. Avaldusele lisatakse:

1) ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri;
2) ühinemisotsus;
3) ühinemisluba, kui see on nõutav.

37.2. Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et ühinemisotsust ei ole vaidlustatud või vaidlustamise avaldus on jäetud rahuldamata.

37.3. Ühendava mittetulundusühingu juhatus võib esitada avalduse ka ühendatava mittetulundusühingu ühinemise registrisse kandmiseks.

38. Ühendava mittetulundusühingu nimi

38.1.Ühendav mittetulundusühing võib jätkata tegevust ühendatava mittetulundusühingu nime all.

39. Ühinemise kanne

39.1. Ühinemine kantakse ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse, kui kanne on tehtud kõigi ühendatavate mittetulundusühingute asukoha registritesse. Ühendatava mittetulundusühingu asukoha registri kandes märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse.

(2) Ühendava mittetulundusühingu asukoha registripidaja teatab ühendatava mittetulundusühingu asukoha registripidajale ühinemise registrisse kandmisest. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on ühinemine kantud ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse. Ühendatava mittetulundusühingu registripidaja saadab tema juures hoitavad mittetulundusühingu dokumendid ühendava mittetulundusühingu asukoha registripidajale.

40. Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine

40.1. Ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse läheb ühendatava mittetulundusühingu vara (õigused ja kohustused) üle ühendavale mittetulundusühingule. Pärast ühinemise kandmist ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatus ja vallasvara registrites ühendava mittetulundusühingu avalduse põhjal.

40.2. Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse. Registripidaja kustutab ühendatava mittetulundusühingu registrist.

40.3. Ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse saavad ühendatava mittetulundusühingu liikmed ühendava mittetulundusühingu liikmeteks.

40.4. Ühinemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse.

40.5. Ühineva mittetulundusühingu juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt ühinemisega mittetulundusühingule, selle liikmetele või mittetulundusühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.

40.6. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühinemise kandmisest ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse.

41. Ühinemine uue mittetulundusühingu asutamisega

41.1. Ühinemisele uue mittetulundusühingu asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse §-d 56-63 koos seadusega ette nähtud täiendustega.

41.2. Ühinevatele mittetulundusühingutele kohaldatakse ühendatava mittetulundusühingu kohta sätestatut ja asutatavale mittetulundusühingule ühendava mittetulundusühingu kohta sätestatut. Mittetulundusühingud loetakse ühinenuks uue mittetulundusühingu registrisse kandmisega.

41.3. Uue mittetulundusühingu asutamisele kohaldatakse mittetulundusühingu asutamise sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Asutajateks on ühinevad mittetulundusühingud.

40.4. Ühinemislepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 sätestatule määrata uue mittetulundusühingu nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Ühinemislepingule lisatakse asutatava mittetulundusühingu põhikiri, mis kinnitatakse ühinemisotsusega.

40.5. Ühineva mittetulundusühingu juhatus esitab avalduse ühinemise kandmiseks mittetulundusühingu asukoha registrisse.

40.6. Ühinevate mittetulundusühingute juhatused esitavad ühise avalduse uue mittetulundusühingu kandmiseks selle asukoha registrisse.

42. Jagunemine

42.1. EIP jagunemine toimub Mittetulundusühingute seaduse 6. ptk 2. jao nõuete alusel.

VII KOOSTÖÖ TEISTE ERAKONDADEGA

43. Koostöö programm
43.1. EIP juhatus töötab välja, kinnitab ning viib ellu koostööprogrammi teiste erakondadega, mis ei tööta vastu EIP taotlustele oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

VIII EIP AUKOHUS

44. EIP aukohus
44.1. EIP aukohus moodustatakse EIP liikmete hulgast Üldkoosoleku või Volikogu poolt. Aukohtu liikmete arv on kolm.
44.2. EIP aukohtu pädevusse kuulub EIP liikmete omavaheliste suhete või EIP liikme ja ühiskonna vaheliste suhete kohta hinnangu andmine. EIP aukohtul on õigus teha Üldkoosolekule, Suurkogule või EIP juhatusele ettepanekuid ning anda hinnanguid käesoleva põhikirja punkti 7 osas.

Käesolev Eesti Iseseisvuspartei põhikiri on kinnitatud Üldkoosolekul

29. mail 2010. aastal Tallinnas