Sven Sildnik: Pupujukud ees, pupud taga

Levinud on käibefraas, et kõik parteid on ühesugused ehk korrumpeerunud või siis vähemalt hakkavad varastama kohe, kui võimule saavad. Aga päris nii see pole, kõik parteid ei ole lõputu pupujukude paraad.
Eesti Iseseisvuspartei (EIP) on Eestis ainuke erakond, mis oma loomisest 1994. aastal on kaitsnud iseseisvuse ja suveräänse riigi aadet, tõestanud, et omariikluse ja rahva ellujäämise tagamisel pole iseseisvusele alternatiivi.
Oleme selgitanud, et liitumine Euroopa Liiduga toob endaga kaasa iseseisva riigi kadumise, rahvusliku majanduse hukkumise ja vääramatult Venemaa assimilatiivsesse keerdesse tagasikukkumise Venemaa ning ELi ühinemisega Eurussia impeeriumiks.
Kuid eelkõige erineb EIP kõikidest teistest selle poolest, et me vaatame tegelikkusele silma, tunnistame tõde, et väikeriik ja rahvas saavad ellu jääda üksnes aususele, targale põhimõttekindlusele toetudes, enda huvide eest seistes, lakkumata ühegi väike- või suurriigi taldu. Vaid võrdne väärikus kõikidega saab olla ellujäämise alus.

Pupujukud tõid häda kaela
Olukord kvalifitseerub pupuks. Asjad Eestis on arenenud kõige halvemat rada pidi, meie hoiatavad prognoosid on osutunud õigeks.
Pupujukude kolm liidulepingut on praeguseks taganud selle, et EL on nii de facto kui de iure liitriik, sest kõik neli liitriigi tunnust on täpselt täidetud: ühine territoorium, ühine kodanikkond, liidu õigus on ülimuslik ja liidu õigusel on kompetentsi kompetents. Eesti on seega vaieldamatult liitriigi liikmesriik, iseseisvat Eestit ei ole enam.
Pupujukude geniaalsel juhtimisel on Eesti rahvuslik majandus sisuliselt hävitatud, see on asendatud odava tööjõu ja allhankega. Eesti inimesed ja ettevõtjad ägavad üüratu, 260miljardilise võlakoorma alla.
Kinnisvaramulli lõhkemine on kaasa toonud räige majanduslanguse, seega võtnud võimaluse laene tagasi maksta. Ees seisavad massiivne pankrotilaine ja eraisikute pankrotid, ootab majanduslik ja sotsiaalne kaos.
Kõige selle eest hoiatasime juba 2007. aasta riigikogu valimiste ajal nii televisiooni kui raadio vahendusel. Midagi pole tulnud üllatusena, kõik on seaduspärane ja tulnud sellest, et riigikogu parteid on seadnud tapakirvena vääramatult esikohale välisettevõtjate ja -riikide huvid.
Kuid eelkirjeldatu pole veel halvim. Kümme viimast aastat oleme meelde tuletanud, et Nõukogude Liit ei lagunenud, vaid teostati perestroika, mille eesmärk oli viia ellu avalikult ja ülbelt seatud projekt “Evropa, naš obštši dom” ehk ühine “kodumaa“ ookeanist ookeanini. Vene kommunismi omaaegne salaeesmärk. See oli kõikidele teada, kuid väheste tunnistatud tõde tänapäevas, tunnistatud Eesti riigi ja rahva suurimaks surmariskiks.

Räägime niikaua, kuni kohale jõuab
Ühiskonda on aastaid terroriseeritud hirmutamisega, et kui teeme nii või naa, tuleb Venemaa tagasi. Just siinkohal erineb EIP kõige rohkem ülejäänud parteidest oma suurema kõlbelisuse ja kodanikujulguse poolest. Me hoiatame: kes soovib iseseisvat Eestit väljapoole Venemaa uusassimilatsiooni surmalõksu, teadku, et Venemaa tuleb tagasi küll, kuid mitte tankidega üle Narva jõe, vaid ELi kaudu juba nimetatud ühiskodu saatanliku projekti kaudu.
EIP-le pole alternatiivi. Sest ainult EIP ei ole Venemaa käsilaspartei, kõik ülejäänud Eesti parteid aga on. Põhjus on selge: need, kes pooldavad ELi liikmelisust, pooldavad Venemaa sissemarssi ELi kaudu, Eesti ülevõtmist igal tasandil. Lihtlabast ülesostmist, võlamüüki minevate korterite ja majade müüki sealhulgas. Lühidalt kokku võttes: ainult EIP pole reetnud Eesti riiki ega rahvast.
Kümme aastat oleme selgitanud sedagi, et iseseisvusele väljaspool liite suur- ja isegi väikeriikidega ei ole alternatiivi. Põhjus jällegi lihtne: suurriikidel pole altruismi, isetut moraali, vaid on omakasupüüdlikud huvid.
Seepärast on meie riigile ja rahvale ainuke ellujäämistee EList väljaastumine, rahvusliku majanduse ülestöötamine. Sellel teel on tõrvikukandja EIP. Me räägime asjadest nii, nagu need on, ja seni, kuni sõnum kohale jõuab. Loodetavasti aitab kriis tõel läbi paksu pealuu jõuda.

Enam ei saa molutada
Probleemseks teeb olukorra see, et väljaastumisega ei saa enam pikalt venitada, sest prognoositavalt saab Eurussia liitriik valmis paari aasta pärast. Siit kasvab välja järjekordne EIP unikaalne roll. Me kuulutame, et ükski põhimõtteline probleem kohalikul tasandil pole lahendatav omavalitsuste kaudu, lahendid saavad tulla üksnes riigi kordategemise kaudu.
Seepärast olgu käesolevate valimistega seoses selgelt välja öeldud põhitõde, et EIP ei keskendu kohe pärast valimisi ainult Pärnu linna, vaid riigi probleemidelegi.
Sõltumata sellest, mida üks või teine riigikogu partei erakorralistest valimistest arvab, need tulevad hiljemalt kevadel. Selline on asjade seis Eestis praegu. Lähenev kollaps ei jäta riigikogu riigireeturparteidele valikuvõimalust: kaelakukkuv majandus ja sotsiaalprobleemid on neist tugevamad.
Kohalike probleemide põhimõtteline lahendamine saab toimuda vaid riigi majandusmudeli muutmise kaudu: tuleb üle minna räigele rahvusriiklikule protektsionismile, välisnõunikud riigist välja saata, taastada rahvuslik pangandus.
Kõigi nende probleemide lahendamisel pole EIP-le järjekordselt alternatiivi. Ainult meie keskendume haiguse ravimisele, mitte sümptoomidega võitlemisele. Et koguda selleks jõudu, on üks meie valimisloosungeid “Päästa riik ja rahvas, liitu Iseseisvusparteiga”. Pupujukudele vesi peale ja pupu kaob iseenesest.

Sven Sildnik, EIP Pärnu linnapeakandidaat KOV 2009.a. valimistel

Artikkel on esmaavaldatud Pärnu Postimehe valimistemaatilises arvamusrubriigis 19.09.2009