Eesti Iseseisvuspartei : põhikiri

EESTI ISESEISVUSPARTEI PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1. Eesti Iseseisvuspartei
1.1. Mittetulundusühing Eesti Iseseisvuspartei, edaspidi lühendatult EIP on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus.
1.2. EIP on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja käesolevast põhikirjast.
1.3. EIP-l on oma nimega pitsat, lipp, liikmepilet, liikmemärk ja sümboolika.

2. EIP asukoht
EIP ja EIP juhatuse asukoht on Haapsalu Tallinna mnt. 39 (postisihtnumber 90509).

3. EIP eesmärk
3.1. EIP eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine edendades iseseisvas Eesti Vabariigis inimese, ühiskonna ja riigi harmoonilist ja järjepidevat arengut.
3.2. EIP eesmärkide saavutamise vahenditeks on:
3.2.1. erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel;
3.2.2. erakonna osalemine Riigikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu Riigikogu tegevuses; kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu volikogu tegevuses; Riigikogusse ja kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu vastavalt Vabariigi Presidendi valimisel, Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse täitevorgani moodustamisel; rahvusvahelises koostöös välisriikide erakondadega;
3.2.3. erakonna osalemine avalikus poliitilises tegevuses lähtudes seadusandlusest.
3.3. EIP poliitilise tegevuse aluseks on programm, mille kinnitamise ja muutmise kord on sätestatud käesoleva põhikirjaga.

II EIP LIIKMED
4. EIP liikmed
4.1. EIP liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik, kes tunnistab EIP põhikirja ja programmdokumente.
4.2. 14-17-aastased noored, kes avaldavad soovi 18-aastaseks saades EIP liikmeks astuda, võivad osaleda EIP noortetoimkonna töös.

5. EIP liikmeks vastuvõtmine
5.1. EIP liikmeks vastuvõtmine toimub kirjaliku avalduse alusel ning vastuvõtmise otsustab juhatus.
5.2. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

6. Liikme väljaastumine
EIP liikmel on õigus juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel EIP-st välja astuda.

7. Liikme väljaarvamine
7.1. Liikme võib EIP-st välja arvata juhatuse otsusega ning juhatuse poolt kehtestatud korras EIP maine olulisel määral kahjustamise korral, põhikirjas ettenähtud kohustuste või korra mittetäitmisel.
7.2. EIP-st välja arvatud liikmele teatakse kirjalikult tema väljaarvamise otsuse tegemisest ning selle põhjustest viivitamatult.
7.3. EIP liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.
7.4. Kuni järgmise Suurkogu otsuse tegemiseni on juhatuse poolt EIP-st välja arvatud liikme erakondlik kuuluvus peatunud.

8. Liikmelisuse lõppemise tagajärjed
Isikul, kelle liikmelisus EIP-s on lõppenud, ei ole nõude õigusi EIP varale.

9. Liikme õigused
EIP liikmel on õigus:
· valida ja olla valitud käesoleva põhikirjaga sätestatud organitesse;
· kandideerida EIP juhatuse volitusel EIP esindajana Eesti Vabariigi või rahvusvahelistesse valitavatesse kogudesse ja ühendustesse ning Eesti üleriigilistele ametikohtadele;
· esindada EIP-d juhatuse volitusel;
· pöörduda avalduste ja ettepanekutega EIP kõigi põhikirjas ettenähtud organite poole;
· taotleda EIP-lt majanduslikku toetust;
· osa võtta EIP juhatuse koosolekutest, kui need ei ole kuulutatud kinniseks;
· pöörduda EIP aukohtu poole;
· saada informatsiooni EIP tegevuse kohta.

10. Liikme kohustused
EIP liige:
· tunnistab EIP programmi ja põhikirja;
· võtab valituna EIP organitesse, komisjonidesse tegusalt osa nende tööst;
· võtab tegusalt osa nende kohalike, üleriigiliste või rahvusvaheliste kogude, asutuste, juhtkondade ja ühenduste tööst, kuhu ta on valitud EIP esindajana;

11. Toetajad
11.1. EIP toetajaks võib olla isik, kes tahab EIP-d toetada majanduslikult, poliitiliselt või mõnel muul viisil, kuid ei soovi või ei saa olla erakonna liige.
11.2. EIP toetajaks võetakse kirjaliku avalduse alusel. Toetaja kirjutab alla EIP põhikirja tõdemusele. Toetajal on nõuandev hääl.
11.3. Väljaarvamine toetajate nimistust toimub toetaja kirjaliku teate alusel või EIP juhatuse otsusel.

III JUHTIMINE
12. Üldkoosolek
12.1. EIP kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek kutsutakse kokku ja otsused võetakse vastu seaduses sätestatud korras. Suurkogu on EIP liikmete seast valitud ja nende poolt volitatud delegaatide koosolek.
12.2. Suurkogu volitatud delegaadid valitakse iga osakonna liikmete endi poolt ja enda osakonna liikmete hulgast. Volitatud delegaatide arv on kaks volitatud delegaati igast osakonnast. Osakondadesse mitte kuuluvad EIP liikmed valivad endi hulgast neli volitatud delegaati iga saja EIP liikme kohta. Igal EIP liikmel on õigus teha ettepanekuid ja osaleda volitatud delegaatide valimises.
12.3. Suurkogu võtab vastu otsuseid kõikides EIP juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või EIP muu organi pädevusse.

13. Suurkogu pädevus
Suurkogu pädevusse kuulub:
· põhikirja muutmine;
· eesmärgi muutmine;
· kinnitab EIP programmi ja programmilised dokumendid ning nende muutmise korra;
· EIP esimehe määramine;
· juhatuse liikmete määramine;
· revisjoni või audiitorkontrolli määramine; revidendi või audiitori määramine;
· juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes EIP esindaja määramise;
· muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

14. Suurkogu kokkukutsumine
14.1. Suurkogu kutsub kokku juhatus EIP esimehe ettepanekul vähemalt kord aasta jooksul.
14.2. Juhatus peab Suurkogu kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 EIP liikmetest.
14.3. Kui juhatus ei kutsu Suurkogu nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad (1/10 EIP liikmetest) Suurkogu ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
14.4. Suurkogu kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, volitatud delegaatide valimine peab toimuma mitte varem kui 15 kalendripäeva enne Suurkogu.

15. Üldkoosoleku läbiviimine
15.1. Suurkogu võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole volitatud delegaatidest.
15.2. Kui Suurkogu ei ole sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue Suurkogu sama päevakorraga. Uus Suurkogu on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata Suurkogus osalenud või esindatud delegaatide arvust, kuid üksnes juhul, kui Suurkogul osaleb või on esindatud vähemalt kaks delegaati.
15.3. Kui Suurkogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole Suurkogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui Suurkogus osalevad või on esindatud kõik liikmed.
15.4. Suurkogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on Suurkogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud.
15.5. Suurkogus võib osaleda ja hääletada ainult EIP liikmete poolt ja nende hulgast valitud volitatud delegaat või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine volitatud EIP liige.

16. Suurkogu otsus
16.1. Suurkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Suurkogus osalenud EIP volitatud delegaatidest või nende esindajatest.
16.2. EIP tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi EIP volitatud delegaatide nõusolek. Suurkogus mitteosalenud delegaatide nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
16.3. Suurkogu otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik volitatud delegaadid.
16.4. Igal EIP volitatud delegaadil on üks hääl. Liige või delegaat ei või hääletada, kui EIP otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
16.5. EIP liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
16.6. EIP volitatud delegaat, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada EIP majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel. EIP volitatud delegaat, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada EIP poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas lõikes nimetatud liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

17. Põhikirja muutmine
17.1. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 Suurkogus osalenud volitatud delegaatidest või nende esindajatest.
17.2. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.

18. Suurkogu otsuse kehtetuks tunnistamine
18.1. Kohus võib EIP liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva Suurkogu otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
18.2. Samas korras võib nõuda ka EIP teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.

19. Juhatus
19.1. EIP-d juhib ja esindab juhatus ning EIP esimehest, sekretärist ja juhatuse liikmetest moodustatud vanematekogu. Juhatuse liikmete arv on seitse kuni kakskümmend üks.
19.2. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

20. Vanematekogu
20.1. Vanematekogu moodustatakse juhatuse liikmete endi poolt valimise teel. Vanematekogusse kuuluvad EIP esimees, kuni kaks EIP aseesimeest, EIP juhatuse esimees ning EIP peasekretär.
20.2. Vanematekogu pädevusse kuulub EIP juhatusele ettepanekute tegemine EIP põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks

21. Juhatuse esindusõigus
EIP esimehel, juhatuse esimehel ning peasekretäril on õigus esindada EIP-d kõikides õigustoimingutes ainuisikuliselt. Teised juhatuse liikmed võivad esindada EIP-d ainult ühiselt.

22. Juhatuse määramine ja pädevus
22.1. Juhatuse liikmed määrab Suurkogu.
22.2. Juhatuse liikme võib liikme määranud organi otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
22.3. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral EIP-d juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
22.4. Juhatuse liige võib oma kohustuste täitmist panna ajutiselt kolmandale isikule juhatuse poolt kinnitatud tingimuste alusel.
22.5. Juhatus peab andma EIP liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta.
22.6. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

23. Juhatuse otsus
23.1. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
23.2. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
23.3. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
23.4. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist EIP poolt.

24. Juhatuse õigused
EIP juhatusel on õigus:
· kehtestada põhikirjast ja EIP programmist tulenevaid rakenduslikke akte;
· kehtestada liikmetele kohustusi.

25. Juhatuse ülesanded
EIP juhatus:
· töötab välja EIP programmi ja programmilised dokumendid ning nende muutmise korra;
· valib EIP esimehe ettepanekul juhatuse liikmete hulgast kuni kaks EIP aseesimeest ning määrab kindlaks nende ülesanded ja pädevuse;
· valib juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe ja määrab kindlaks tema ülesanded ja pädevuse;
· valib EIP liikmete hulgast EIP peasekretäri ja määrab kindlaks tema ülesanded ja pädevuse;
· valib juhatuse liikmete hulgast EIP aukohtu esimehe ning kinnitab EIP esimehe ettepanekul kaks aukohtu liiget;
· korraldab EIP liikmete arvestust;
· kinnitab sisseastumismaksu ja liikmetele aastamaksu suuruse ja maksetähtajad;
· kutsub kokku, valmistab ette üldkoosoleku ja Suurkogu päevakorra ning läbivaadatavad küsimused;
· määrab valimiskomisjoni või muud komisjonid ning nende liikmed ja määrab kindlaks nende ülesanded ja pädevuse;
· määrab erakonna struktuurilise ülesehituse ning otsustab osakondade avamise ja aruandluse ning koordineerib osakondade vahelist koostööd;
· töötab välja liikmetele kohustuste kehtestamise korra;
· tagab EIP poliitilise tegevuse edendamise;
· tagab EIP liikmete ja uute aktiivsete liikmete kaasamise erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamiseks lähtudes iga piirkonna iseärasustest;
· korraldab EIP raamatupidamise;
· kinnitab EIP fraktsioonid valitavatesse kogudesse;
· koostab ja viib ellu koostööprogrammi teiste erakondadega;
· koordineerib EIP suhteid avalikkusega;
· lahendab muid küsimusi, mis pole põhikirja või seaduse alusel muude organite pädevuses.

26. Juhatuse või muu organi liikme vastutus
26.1. Juhatuse, samuti muu organi liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega EIP-le süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
26.2. Juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju EIP võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt EIP-ga.
26.3. Juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

27. Osakonnad
27.1. EIP-l on osakonnad. Osakonnad ei ole juriidilised isikud.
27.2. EIP osakonna avamine toimub kirjaliku avalduse alusel territoriaalsuse põhimõtteid arvestades ning millele on alla kirjutanud vähemalt 50 EIP liiget.
27.3. Osakonna avamise otsustab EIP juhatus. Kui juhatus keeldub osakonna avamisest, võivad taotlejad nõuda osakonna avamise otsustamist Suurkogu poolt.
27.4. Osakonnal on õigus:
· osaleda Suurkogu töös volitatud delegaatide kaudu EIP põhikirjas kehtestatud korras;
· teha juhatusele ettepanekuid EIP põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
27.5. Osakonna kohustused:
· peab kinni EIP põhikirjast ja järgib EIP programmi, programmilisi dokumente ning EIP organite otsuseid;
· tagab EIP poliitilise tegevuse edendamise;
· tagab EIP liikmete ja uute liikmete kaasamise erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamiseks lähtudes iga piirkonna iseärasustest;
· korraldab osakonna liikmete arvestust ja liikmete aastamaksude tasumise;
· on aruande kohuslane juhatuse ees;
· lahendab muid osakonda puudutavaid küsimusi, mis pole põhikirja või seaduse alusel muude organite pädevuses.
27.6. EIP osakonnal on oma üldkoosolek ja juhatus ning nendele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552) paragrahvides 18-22, 24-26, 28-30 ja 32 sätestatut.
27.7. Osakonna siseselt võib moodustada toimkondi sektorite, valdkondade või liikumiste kaupa. Vastavasse toimkonda peab kuuluma vähemalt 25 EIP liiget.
27.8. Osakondades moodustatud toimkondade ülesanded ja nende täpsem töökorraldus nähakse ette osakondade üldkoosolekute või Eesti Iseseisvuspartei juhatuse poolt.
27.9. Osakonna lõpetamine toimub juhatuse ettepanekul Suurkogu otsusega ning selleks kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses (RT I 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552) paragrahvides 37-40, 43, 45-51, 54, 55 sätestatut, asendades selles mõiste "mittetulundusühing" "osakonna" mõistega.

28. Järelevalve
28.1. Suurkogu teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks määrab Suurkogu revisjoni või audiitorkontrolli.
28.2. Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
28.3. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad Suurkogule.

29. Raamatupidamine
Juhatus korraldab EIP raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26-28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773).

30. Majandusaasta aruanne
30.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
30.2. Juhatus esitab aruanded Suurkogule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui EIP-l on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.
30.3. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab Suurkogu.
30.4. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

IV LÕPETAMINE
31. Lõpetamise alused
EIP lõpetatakse:
1) Suurkogu otsusega;
2) pankrotimenetluse alustamisel EIP vastu
3) Suurkogu võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmed;
4) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud alusel.

32. Lõpetamine Suurkogu otsusega
EIP lõpetamise võib alati otsustada Suurkogu otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 Suurkogus osalenud volitatud delegaatidest.

33. Pankrotiavalduse esitamine
Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et EIP-l on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed EIP-le või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt.

34. Sundlõpetamine
EIP lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel, kui:
1) EIP eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega;
2) EIP tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele;
3) EIP põhitegevuseks saab majandustegevus;
4) juhatus ei esita seaduses sätestatud lõpetamise avaldust;
5) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

35. Lõpetamise avaldus
35.1. Kui EIP lõpetatakse Suurkogu otsusega, tähtaja möödumisel või muul alusel, peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse. Sundlõpetamise või pankroti korral, samuti pankrotimenetluse lõppemise korral tehakse vastav kanne kohtuotsuse alusel.
35.2. Kui lõpetamise aluseks on üldkoosoleku otsus, tuleb see lisada avaldusele.

36. Likvideerimine
36.1. EIP lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
36.2. Likvideerimismenetluses tuleb EIP nimele lisada märkus "likvideerimisel".

37. Likvideerijad
37.1. EIP likvideerijateks on juhatuse liikmed. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.
37.2. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik.
37.3. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.
37.4. Likvideerijate määramisele ja tagasikutsumisele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552) paragrahvis 28 sätestatut.
37.5. EIP liikme, likvideerija või muu huvitatud isiku nõudel või kohtu enda algatusel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Sel juhul nimetab kohus uue likvideerija.

38. Likvideerija kanne
38.1. Juhatus esitab avalduse likvideerijate kandmiseks registrisse. Kui likvideerijad määratakse üldkoosoleku või Suurkogu otsusega, tuleb likvideerijate registrisse kandmise avaldusele lisada likvideerijate määramise otsustanud organi koosoleku protokoll.
38.2. Kui likvideerija määratakse kohtuotsusega, saadab kohus registripidajale otsuse kande tegemiseks.
38.3. Registrisse kantakse likvideerijate nimed, elukohad ja isikukoodid.

39. Likvideerijate õigused ja kohustused
39.1. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.
39.2. Likvideerijad lõpetavad EIP tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.
39.3. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui Suurkogu annab selleks nõusoleku.
39.4. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud EIP likvideerimiseks.

40. Likvideerijate esindusõigus
40.1. Kui EIP-l on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada EIP-d ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib nimetatud piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse.
40.2. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut enda hulgast teatud tehingute tegemiseks või teatud liiki tegevuseks.

41. Võlausaldajatele teatamine
41.1. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate EIP likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma.
41.2. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest.

42. Nõuete esitamine
42.1. Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele kahe kuu jooksul viimase likvideerimisteate avaldamisest kõigist oma nõuetest EIP vastu. Teates tuleb märkida nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisada nõuet tõendavad dokumendid.
42.2. Kui teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, deponeeritakse temale kuuluv raha.
42.3. Kui võlausaldaja nõude täitmise tähtpäev ei ole saabunud või võlausaldaja ei võta täitmist vastu, deponeeritakse temale kuuluv raha.

43. Likvideerimisel pankrotiavalduse esitamine
Kui likvideeritava EIP varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

44. Vara jaotamine
44.1. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel.
44.2. Vara jagamisel määratakse õigustatud isikud Suurkogu otsusega.
44.3. Kui vara ei saa jaotada ettenähtud alustel, läheb vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult EIP eesmärkidele vastavalt.
44.4. EIP sundlõpetamise korral põhjusel, et selle eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega, läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile.
44.5. Vara ei või õigustatud isikute vahel välja jagada enne kuue kuu möödumist viimase likvideerimisteate avaldamisest.

45. Lõpetatud EIP tegevuse jätkamine
45.1. Kui EIP lõpetamine on põhikirjaga ette nähtud või otsustatud Suurkogus, võib Suurkogu kuni vara jagamise alustamiseni otsustada EIP tegevuse jätkamise või EIP ühinemise või jagunemise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 Suurkogus osalenud volitatud liikmetest.
45.2. Kui otsustatakse tegevuse jätkamine, tuleb sama otsusega määrata uus juhatus ja muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmed.
45.3. Likvideerijad peavad esitama avalduse tegevuse jätkamise kandmiseks registrisse. Jätkamise otsus jõustub selle registrisse kandmisest.

46. Registrist kustutamine ja täiendav likvideerimine
46.1. Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse EIP registrist kustutamiseks.
46.2. Kui pärast EIP registrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, ennistab kohus huvitatud isiku nõudel vanade likvideerijate õigused või määrab uued likvideerijad.

47. EIP registrist kustutamine
47.1. EIP lõppemisel kustutatakse EIP registrist EIP enda avalduse põhjal või seaduses sätestatud muul alusel.
47.2. Kui EIP likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus EIP registrist kustutada.
47.3. EIP-d ei või registrist kustutada ilma Maksuameti kohaliku talituse kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud siis, kui viimane on esitanud avalduse EIP registrist kustutamiseks. Nõusoleku saamiseks esitab registripidaja kirjaliku taotluse Maksuametile. Maksuamet ei või nõusolekust keelduda, kui tal ei ole nõudeid EIP vastu. Kui nõusolekut ei ole saadud 20 päeva jooksul pärast taotluse saatmist, loetakse Maksuamet registrist kustutamisega nõus olevaks.

48. Dokumentide säilitamine
48.1. Likvideerijad annavad EIP dokumendid hoiule arhiivile.
48.2. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal. Kui hoidja määrab kohus, tehakse kanne kohtuotsuse alusel. Dokumentide hoidja muutumisel teatab üleandja sellest enne üleandmist registripidajale uute andmete registrisse kandmiseks.
48.3. EIP on vastutav oma tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Dokumentide üleandmisel arhiivi läheb vastutus nende säilimise eest arhiivile.

49. Likvideerijate vastutus
Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud EIP vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

V ERAKONNA ÜHINEMINE
50. Ühinemise mõiste
50.1. EIP (kas ühendatava erakonnana või ühendava erakonnana) võib ühineda teise erakonnaga ainult põhikirjas ettenähtud tingimustel. Ühendatav erakond loetakse lõppenuks.
50.2. EIP võib ühineda ka selliselt, et asutatakse uus erakond. Ühinevad erakonnad loetakse sel juhul lõppenuks.
50.3. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.
50.4. Ühinemisel läheb ühendatava erakonna vara (õigused ja kohustused) üle ühendavale erakonnale. Uue erakonna asutamisel läheb ühinevate erakonna vara sellele üle.
50.5. Ühendatava erakonna liikmed saavad ühinemisel ühendava erakonna liikmeteks. Uue erakonna asutamisel saavad selle liikmeteks ühinevate erakondade liikmed.
50.6. EIP võib ühineda ainult teise erakonnaga erakonnaseaduse (RT I 1994, 40, 654; 1996, 37, 739; 1996, 42, 811) ja mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552) mõistes.
50.7. Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks nõutav pädeva asutuse luba.

51. Ühinemisleping
51.1. Ühinemiseks sõlmivad erakondade juhatused ühinemislepingu. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552) paragrahvis 58 sätestatud korras.
51.2. Ühinemislepingus tuleb märkida:
1) erakondade nimed ja asukohad;
2) õigused, mida ühendav erakond annab ühendatava erakonna liikmetele;
3) ühinemise tagajärjed ühendatava erakonna töötajatele.
51.3. Ühinemisleping peab olema kirjalik.
51.4. Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib erakond selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.

52. Ühinemisotsus
52.1. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad erakonnad. Ühinemisotsus peab olema kirjalik.
52.2. Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 Suurkogus osalenud volitatud delegaatidest.

53. Võlausaldajate kaitse
53.1. Ühinemisel saadab osaleva (ühineva) erakonna juhatus 15 päeva jooksul ühinemisotsuse vastuvõtmisest kirjaliku teate ühinemise kohta erakonnale teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded erakonna vastu enne ühinemisotsuse tegemist.
53.2. Ühinemisotsuse kohta peab juhatus avaldama üleriigilise levikuga ajalehes kaks teadet vähemalt 15-päevase vahega. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul.
53.3. Ühinev erakond peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui nõude täitmise tähtaeg on saabunud või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude rahuldamist.
53.4. Ühendava erakonna võlausaldaja võib oma nõude tagamist või rahuldamist nõuda üksnes siis, kui ta tõendab, et ühinemine ohustab tema nõude täitmist.

54. Avalduse esitamine registrile
54.1. Ühineva erakonna juhatus esitab pärast kolme kuu möödumist teise ühinemisteate avaldamisest avalduse ühinemise kandmiseks oma asukoha registrisse. Avaldusele lisatakse:
1) ühinemislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri;
2) ühinemisotsus;
3) ühinemisluba, kui see on nõutav.
54.2. Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt esitanud ja ühinemise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.

55. Ühendava erakonna nimi
Ühendav erakond võib jätkata tegevust ühendatava erakonna nime all.

56. Ühinemise kanne
56.1. Ühinemine kantakse ühendava erakonna asukoha registrisse, kui kanne on tehtud kõigi ühendatavate erakondade asukoha registritesse. Ühendatava erakonna asukoha registri kandes märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava erakonna asukoha registrisse.
56.2. Ühendava erakonna asukoha registripidaja teatab ühendatava erakonna asukoha registripidajale ühinemise registrisse kandmisest. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on ühinemine kantud ühendava erakonna asukoha registrisse. Ühendatava erakonna registripidaja saadab tema juures hoitavad erakonna dokumendid ühendava erakonna asukoha registripidajale.

57. Kande õiguslik toime
57.1. Ühinemise kandmisega ühendava erakonna asukoha registrisse läheb ühendatava erakonna vara (õigused ja kohustused) üle ühendavale erakonnale. Pärast ühinemise kandmist ühendava erakonna asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatus ja vallasvara registrites ühendava erakonna juhatuse avalduse põhjal.
57.2. Ühendatav erakond loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava erakonna asukoha registrisse. Registripidaja kustutab ühendatava erakonna registrist.
57.3. Ühinemise kandmisega ühendava erakonna asukoha registrisse saavad ühendatava erakonna liikmed ühendava erakonna liikmeteks.

58. Ühinemine uue erakonna asutamisega
58.1. Ühinemisele uue erakonna asutamisega kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552) paragrahvisid 56-63 koos seadusega ettenähtud täiendustega.
58.2. Ühinevatele erakondadele kohaldatakse ühendatava erakonna kohta sätestatut ja asutatavale erakonnale ühendava erakonna kohta sätestatut. Erakonnad loetakse ühinenuks uue erakonna registrisse kandmisega.
58.3. Uue erakonna asutamisele kohaldatakse erakonna asutamise sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Asutajateks on ühinevad erakonnad.
58.4. Ühinemislepingus tuleb mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552) paragrahv 57 lõikes 1 sätestatule määrata uue erakonna nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Ühinemislepingule lisatakse asutatava erakonna põhikiri, mis kinnitatakse ühinemisotsusega.
58.5. Ühineva erakonna juhatus esitab avalduse ühinemise kandmiseks erakonna asukoha registrisse.
58.6. Ühinevate erakondade juhatused esitavad ühise avalduse uue erakonna kandmiseks selle asukoha registrisse.

VI ERAKONNA JAGUNEMINE
59. Jagunemise mõiste
59.1. EIP jagunemine võib toimuda likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel ainult põhikirjas ettenähtud tingimustel.
59.2. Jaotumisel annab EIP (jagunev erakond) oma vara üle omandava(te)le erakondadele. Omandav erakond võib olla olemasolev või asutatav erakond. Jaotumisel loetakse EIP lõppenuks.
59.3. Eraldumisel annab EIP osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale erakonnale. Omandav erakond võib olla olemasolev või asutatav erakond.
59.4. Jagunemisel saavad EIP liikmed vastavalt jagunemislepingule omandavate erakondade liikmeteks.
59.5. EIP võib jaguneda ainult erakondadeks ning osaleda ainult erakonna jagunemisel vastavalt erakonnaseaduses (RT I 1994, 40, 654; 1996, 37, 739; 1996, 42, 811) ning mittetulundusühingute seaduses (RT I 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552) ettenähtud tingimustel.
59.6. Seaduses sätestatud juhtudel on jagunemiseks nõutav pädeva asutuse luba.

60. Jagunemisleping
60.1. Jagunemiseks sõlmivad jagunemises osalevate erakondade juhatused jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552) paragrahvis 67 sätestatud korras.
60.2. Jagunemislepingus tuleb märkida:
1) jagunemisel osalevate erakondade nimed ja asukohad;
2) õigused, mida omandav(ad) erakon(na)d annab EIP liikmetele;
3) igale omandavale erakonnale üleantava vara nimekiri;
4) jagunemise tagajärjed EIP töötajatele ja liikmetele.
60.3. Jagunemisleping peab olema kirjalik.
60.4. Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib erakond selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.

61. Jagunemisotsus
61.1. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad erakonnad. Jagunemisotsus peab olema kirjalik.
61.2. EIP jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 Suurkogus osalenud volitatud delegaatidest.

62. Võlausaldajate kaitse
62.1. EIP juhatus saadab jagunemisotsuse vastuvõtmisest 15 päeva jooksul kirjaliku teate jagunemise kohta erakonnale teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded erakonna vastu enne jagunemisotsuse vastuvõtmist.
62.2. Jagunemisotsuse kohta peab juhatus avaldama üleriigilise levikuga ajalehes kaks teadet vähemalt 15-päevase vahega ning kutsuma neis võlausaldajaid üles oma nõuded esitama. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul.
62.3. EIP peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude rahuldamist.
62.4. Omandava erakonna võlausaldaja võib oma nõude tagamist või rahuldamist nõuda üksnes siis, kui ta tõendab, et jagunemine ohustab tema nõude täitmist, välja arvatud siis, kui tema nõude täitmise tähtpäev on saabunud.

63. Avalduse esitamine registrile
63.1. EIP juhatus esitab pärast kolme kuu möödumist teise jagunemisteate avaldamisest avalduse jagunemise kandmiseks oma asukoha registrisse.
63.2. Avaldusele lisatakse:
1) jagunemislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri;
2) jagunemisotsus;
3) jagunemise luba, kui see on nõutav.
Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt esitanud ja jagunemise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.

64. Omandava erakonna nimi
Jagunemise korral võib omandav erakond jätkata tegevust EIP nime all.

65. Jagunemise kanne
65.1. Jagunemine kantakse EIP asukoha registrisse, kui kanne on tehtud kõigi omandavate erakondade asukoha registritesse. Omandavate erakondade asukoha registrite kannetes märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega EIP asukoha registrisse.
65.2. EIP asukoha registripidaja teatab omandavate erakondade asukoha registripidajatele jagunemise registrisse kandmisest ja saadab neile registri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on jagunemine kantud EIP asukoha registrisse.

66. Kande õiguslik toime
66.1. Jagunemise kandmisega EIP asukoha registrisse läheb EIP kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele, üle omandavatele erakondadele. Pärast jagunemise kandmist EIP asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatusse ja vallasvara registritesse omandava erakonna juhatuse avaldusel.
66.2. Jagunemisel lõpeb EIP jagunemise kandmisega EIP asukoha registrisse. Registripidaja kustutab EIP registrist.
66.3. Jagunemise kandmisega EIP asukoha registrisse saavad EIP liikmed vastavalt jagunemislepingule omandavate erakondade liikmeks.
66.4. Jagunemisel jagamata jäänud vara jagatakse omandavate erakondade vahel võrdeliselt nende osaga jagatavas varas.

67. Vastutus jaguneva EIP kohustuste eest
67.1. Enne jagunemise kandmist EIP asukoha registrisse tekkinud EIP kohustuste eest vastutavad jagunemises osalevad erakonnad solidaarselt. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga.
67.2. Jagunemises osalev erakond, kellele kohustust jagunemislepingus ei määratud, vastutab EIP kohustuse eest, kui selle täitmise tähtpäev saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise kandmist EIP asukoha registrisse.

68. Jagunemine uue erakonna asutamisega
68.1. Jagunemisele uue erakonna asutamisega kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552) paragrahvides 65-73 sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.
68.2. Asutatavatele erakondadele kohaldatakse omandavate erakondade kohta sätestatut.
68.3. Uue erakonna asutamisele kohaldatakse erakonna asutamise sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Asutajaks on jagunev erakond (EIP).
68.4. Jagunemisel uue erakonna asutamisega koostab EIP juhatus jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut. Jagunemiskavas tuleb lisaks mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552) paragrahv 66 lõikes 1 sätestatule määrata uue erakonna nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Jagunemiskavale lisatakse asutatava erakonna põhikiri, mis kinnitatakse jagunemisotsusega.
68.5. EIP juhatus esitab avalduse uute erakondade kandmiseks nende asukoha registrisse ning jagunemise kandmiseks EIP asukoha registrisse.
68.6. Iga uue erakonna asukoha registripidaja teatab EIP asukoha registripidajale uue erakonna registrisse kandmisest. Teadete saamisel kõigi uute erakondade kohta kannab EIP asukoha registripidaja jagunemise registrisse ja teatab kande tegemisest iga uue erakonna asukoha registripidajale ning saadab neile registri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on jagunemine kantud EIP asukoha registrisse.

VII EIP FRAKTSIOONID VALITAVATES KOGUDES
69. EIP fraktsioon
69.1. Riiklikul või omavalitsustasandil valitavate kogude fraktsioone moodustatakse EIP juhatuse poolt kinnitatud tingimuste alusel vastavasse kogusse valitud saadikutest, kes on EIP liikmed.
69.2. Fraktsioonidel on õigus EIP juhatuse kinnitusel moodustada koalitsioone või opositsioone nende vastava tasandi valitavate kogudega fraktsioonidega, kes ei tööta EIP taotlustele vastu.
69.3. EIP fraktsiooni esimees kinnitatakse EIP juhatuse poolt.

VIII KOOSTÖÖ TEISTE ERAKONDADEGA
70. Koostöö programm
EIP juhatus töötab välja, kinnitab ning viib ellu koostöö programmi teiste erakondadega, kes ei tööta vastu EIP taotlustele oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

IX EIP AUKOHUS
71. EIP aukohus
71.1. EIP aukohus moodustatakse EIP liikmete hulgast. Aukohtu liikmete arv on kolm. EIP aukohtu tööd juhib juhatuse liikmete hulgast valitud esimees. EIP juhatus kinnitab EIP esimehe ettepanekul kaks aukohtu liiget.
71.2. EIP aukohtu pädevusse kuulub EIP liikmete omavaheliste suhete või EIP liikme ja ühiskonna vaheliste suhete kohta hinnangu andmine. EIP aukohtul on õigus teha üldkoosolekule, Suurkogule või EIP juhatusele ettepanekuid ning anda hinnanguid käesoleva põhikirja punkti 7 osas.

Käesolev Eesti Iseseisvuspartei põhikiri on kinnitatud kordussuurkogu poolt 9. jaanuaril 1999. aastal Ardus.