EESTI ISESEISVUSPARTEI eesmärgid

Üks piinlik ütlemine on Eestimaa peal levimas - kõik parteid olevat ühesugused! Meie arvates on see ütlemine samas kaalus väitega nagu oleksid kõik inimesed ühesugused! Kuid viimased jagunevad laias laastus kahte gruppi - empaatiavõimelised inimesed, kes loovad uusi väärtusi, ning egotsentristid, kes teiste ärakasutamisega piirduvad. Nii on ka parteidega. On 'võim võimu pärast' parteisid, mis olemasolevat ressurssi kulutades lasevad allavoolu, ent on ka selliseid erakondi, mis püüavad olemasolevat ressurssi süsteemselt kasvama panna - nii moraalset, vaimset, sotsiaalset kui materiaalset. Selle püüde olemegi endile tähtsaimaks eesmärgiks seadnud, sest meie veendumuseks on, et praeguse poliitika ja valitsemispraktika jätkumine viib riigi ja rahva pöördumatu hukkumiseni.

Veel mitmed väärtused oleme sedavõrd tähtsateks hinnanud, et need endi ette taotlusteks asetasime: seista iseseisvuse, vabaduse, kodumaa ja rahvuse säilimise eest, rahvusliku majanduse kasvu ja eelisasendi eest, rahvusliku rikkuse mahamüümise vastu, seista reaalse võimaluse eest kõigil materiaalselt ja sotsiaalselt väärikalt toime tulla.

Ja lõpetuseks olgu kilbile asetatud järgmine: peame otsustavaks, lausa kõige aluseks, täpse lahendi väljatöötamist, mis seatud eesmärgid ka reaalseks muudaks. Nüüd on lahend valmis, Eesti Iseseisvuspartei poliitilise doktriini kujul paberile pandud, kõigile kättesaadavaks tehtud ja ka meie veebileheküljel rubriigis 'põhidokumendid' vaagimiseks välja pandud.

Kõik parteid ei ole seega mitte ühesugused, kõikidest teistest Eesti parteidest erineme paljuski. Esmajoones mõistagi selle poolest, et kaitseme Eesti iseseisvust ja seisame vastu Eesti liitmisele Euroopa Liiduga. Lisaks selle poolest, et meil on terviklik lahend, milles kvalitatiivselt uued osalahendid, üldistused, avangud:

· Me deklareerime, et pole olemas mitte kahte või rohkemat Eestit, vaid on üksainus Eesti. Ent see ei ole mitte vaba Eesti, nagu võimukandjad valelikult väidavad, vaid filigraanse hoolikusega uuskoloniseeritud riik. Need meie ühiskonna ebakõlad, mida ekslikult arenguhäireteks peetakse, on tegelikult uuskoloniseeritud riigi klassikalised tunnused.

· Selgitame, et uuskoloniseerimise mehhanism toetub panganduse ülevõtmisele, mis avab vaba võimaluse uuskonkurentsistrateegia ja laenupoliitika läbi välja suretada rahvuslik tootmine. Selle tulemuseks on see, et meie siseturg ja rahvuslik rikkus kukuvad kingitusena uuskolonistidele sülle.

· Seepärast selgitame jätkuvalt sedagi, et meie siseturu vallutamisele ja meie ressursi ülesostmisele suunatud välisinvesteeringud ei päästa Eesti majandust, vaid kasulikud on üksnes sellised välisinvesteeringud, mis toestavad rahvuslikku majandussektorit, esmajoones eksporttootmist.

· Põhjendame, et riik ei saa keskenduda teenustele ja allhangete täitmisele sel lihtsal põhjusel, et allhangete olemasolu sõltub võõrast tahtest ja peale selle annab ca kolm korda vähem lisandväärtust kui iseseisev tootmine.

· Tõestame, et astudes ELi praegu, täiesti konkurentsivõimetuna, kaotab eesti rahvas kõik, mis väärt ülesostmist, ennekõike maa. Selle lõpptulemuseks on oma kodumaa kaotamine - toimub territooriumi ülevõtmine, eestlase uusorjastamine, mis sedapuhku kujuneb pöördumatuks, sest müüdud kodumaad ei suuda väikerahvas tagasi osta.

Kõige olulisemaks peame aga siiski oma kohust selgitada, et Eesti pole mitte "väike, vaene ja vähetähtis…" (nagu sageli väidetakse), vaid rikas maa, eriti per capita arvestuses - oma Euroopa kontekstis erandlike loodus- ja maapõuerikkustega (viimased on oluliselt suuremad kui avalikkus teab) ja pretsedenditu geopoliitilise ressursiga kui kahte kontinenti, kultuuriruumi ja geopoliitilist ruumi ühendav vaheruum. Eesti seisab oma kõikide aegade šansi ees: tõusta geopoliitiliseks suurtegijaks oma võtmepositsiooni läbi, täita oma kohustuslikku geopoliitilist missiooni ning samas majanduslikult üles ehitada n.ö uushansa riik. Kui aga Eesti liitub (loe: liidetakse) Euroopa Liiduga meie pingutustest hoolimata, siis jääb meie tegemistest ajaloo sõelale vähemalt see, et selgitasime ja hoiatasime ühiskonda õigeaegselt.

Kutsume kaasa kõiki, kes ei armasta mitte impeeriume, vaid iseseisvust;
kõiki, kes mõistavad, et tegelikult on meie ainukeseks julgeolekugarantiiks tugev rahvuslik majandus, et rahvuslikud huvid ja rahvuslik majandus tuleb tõsta numbriks üks ning allutada välisinvesteeringud meie huvidele;
kõiki, kes mõistavad, et see on meie viimane vabadusvõitlus ning võiduvõimalused on esmakordselt meie kasuks, sest võitlust ei peeta mitte relvadega, vaid tarkuse, tahte ja meelekindluse tasandil.

Eesti Iseseisvuspartei juhatus
01.05.2002.a.
Haapsalu, Tallinna mnt 39